Õppeprogrammid

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Aegviidu on kuulutatud matkapealinnaks. Aegviidu ümbruses asub mitmeid avastamist ootavaid radu. Üks nendest on Presidendirada, mis viib Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale. 2004.aastal toimus esimene Presidendimatk, mis on oma nime saanud meie presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi. Kuidas, seda räägime juba matkateel. Meie läheme oma matkaga avastama rada, mis viib meid Nelijärvele Purgatsi järve äärde. Rada on väga mitmekesine- kulgeb läbi metsade, mööda oose ja möödub mitmest järvest. Räägime lugusid ja avastame koos loodust. 

Õppeprogramm on suunatud loodusteaduste õppimise ja loodusteaduslike karjäärivalikute populariseerimisele ja õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Räägime inimeste seostest veekogudega (järv kui uurimisobjekt, ajaloo kandja, tööandja jms). Järve kui elukeskkonda uuritakse Võrtsjärve näitel (tutvutakse järves elavate liikidega, räägitakse nende omavahelistest seostest, arutletakse keskkonnakaitse (sh jätkusuutliku kalastamise) teemadel. Viiakse läbi praktilisi töid, saadud tulemusi seostatakse järve elutingimustega. Programm toimub nii Võrtsjärve õppekeskuse siseruumides kui ka õues - järve kaldal jalutades ja parvlaeval sõites. Õppepäeva lõpetab viktoriin-teadmiste kontroll ja aruteluring.

Õppeprogrammis õpitakse tundma metsa, roostiku ja järve elupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Õpilased kuulavad, vaatlevad ja kirjeldavad linde, tutvuvad lindude eluviisi, pesitsemise ja kaitsega ning linde mõjutavate keskkonnaprobleemidega. Õpivad seostama lindude anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid nende elukeskkonnaga ja põhjendama evolutsiooniteooriast lähtuvalt. Tutvutakse linnuvaatluse kui hobiga ning vaatlusinfo sisestamisega elektroonilisse andmebaasi. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, õppekeskuse lähedal metsas, roostiku- ja veelindude vaatlus parvega Võrtsjärvel.
 

Õppeprogrammi jooksul tutvutakse Järvemuuseumis elavate Eesti mageveekalaliikidega. Õpitakse tundma kalade välis- ja siseehitust, leitakse  seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil kalade vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.