järvel
Järvemuuseum

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade järvest kui elukeskkonnast Võrtsjärve näitel. Selgitatakse inimeste seoseid siseveekogudega, räägitakse Võrtsjärve seirest ja seisundist, keskkonnahoidlikust käitumisest, sh jätkusuutliku kalastamise põhimõtetest. Programmi tulemusena õpivad lapsed kirjeldama veetaimede- ja loomade erinevusi maismaaorganismidest. Tuntakse Võrtsjärve elustikku ning osatakse nimetada ja üksteisest eristada enamlevinud veetaime, -linnu ja kalaliike, õpitakse koostama toiduahelaid. Räägitakse kaitsealustest liikidest ning võõrliikidest ja nende mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ja kooslustele. Programmi eesmärgiks on suunata õpilasi tundma huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustada elus- ja eluta looduse mitmekesisust.

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, vaatluslehtede täitmine, kehaline liikumine, viktoriinil osalemine. 

Vahendid: Secchi ketast ja multisensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil. Muud töövahendid (piltmäärajad, vaatluslehed, binoklid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele.

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased teavad järve kui elukeskkonna eripära. Õpilased on saanud ülevaate Võrtsjärve seirest ja seisundist ning oskavad viia läbi lihtsamaid vaatlusi ja mõõtmisi. Õpilased teavad inimeste seoseid siseveekogudega ning on kursis keskkonnahoidliku käitumise-, sealhulgas jätkusuutliku kalastamise põhimõtetega. Õpilased oskavad kirjeldada Võrtsjärve ja selle elustikku ning tunnevad ja eristavad üksteisest enamlevinud veetaime-, veelinnu- ja kalaliike. Õpilased oskavad tuua näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres, teavad toiduahelate koostamise põhimõtteid ning oskavad koostada toiduahelaid järves.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Õpilane

  • tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust karjäärist;
  • väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust;
  • suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
  • saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
  • arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks. 


Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4: 
2.1.9.1. Inimene uurib loodust. Vaatlus. Mõõtmine loodusteadustes.
2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed. Inimene uurib ökosüsteeme.
2.2.4.1. Bioloogia uurimisvaldkond. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused.  Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused. 
2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga, selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelde sõltuvus loomade eluviisist. Kalade osa looduses ja inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides. 
2.2.4.3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: kopsude eripära lindudel.
2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õistaimede ja vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Eri taimerühmadele iseloomuliku kasvukoha võrdlus. 
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Looduslik tasakaal, inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. 

Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, matemaatika, sotsiaalained, kunst, tehnoloogia, kehaline kasvatus.
 

Meetodid:

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, vaatluslehtede täitmine, kehaline liikumine, viktoriinil osalemine. 

Vahendid: Secchi ketast ja multisensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil. Muud töövahendid (piltmäärajad, vaatluslehed, binoklid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele.

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine. 

Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta sellel programmil tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
 

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

220€

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programm toimub osaliselt õues, palume riietuda vastavalt ilmastikule. Soovitav on panna jalga kummikud. Programmi pikkuseks on arvestatud 3 tundi ilma lõunapausita. Kui grupp soovib teha lõunapausi (30 min, soovitatav), tuleb arvestada keskuses viibimise ajaga 3,5 tundi.

Palume siseruumis viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud.

Korraga saame võtta vastu ühe grupi.

Õppeprogrammi veetaimede tundmaõppimise osas palume õpetajal valida rühmatöö (1. või 2. vastavalt õpilaste tasemele/õpetaja soovile).

Läbiviimise koht:

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum, Võrtsjärve kallas, parvega järvel

Läbiviimise asukoht:

58.2118407, 26.1099749

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm III kooliaste
Author:
Järvemuuseum
Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm III kooliaste.pdf(104.07 KB)

Programmikirjeldus: "Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel"

Pikk kirjeldus:

  1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. Õpilaste eelteadmiste kaardistamine. (10 min) 

  2. Loeng-esitlus: “Siseveekogud kui elukeskkond” Vesikeskkonna erinevus maismaast, sisevete elustik. Toiduahelad. Sisevete seire ja seisund (Võrtsjärve näitel) Siseveekogude kaitse, inimeste seosed siseveekogudega. (30 min)

  3. Jalutuskäik Võrtsjärve kaldal. Veetaimed. Tutvustatakse enamlevinud veetaimi. Õpitakse, mille poolest erinevad veetaimed maismaataimedest, räägitakse veetaimede kasvuvöönditest ning saadakse tuttavaks enamlevinud liikidega, õpitakse neid üksteisest eristama. Räägitakse veetaimede tähtsusest veekogude ökosüsteemis. Tehakse rühmatöö (valikus 2 varianti):
    • Rühmatöö 1: leitud liigid märgitakse vöönditena üles.
    • Rühmatöö 2: kaldaveetaimestiku prooviruut (1x1m) - taimestiku liigilise koosseisu märkimine, võsude arvu loendamine, liikide suhtelise ohtruse arvutamine A (%) = ns*100/n. Kus    ns – liigi s võrsete arv prooviruudus; n – võrsete koguarv prooviruudus. (30 min)
  4. Parvesõit Võrtsjärvel. Linnud. Vee füüsikalis-keemilised näitajad. Enne parvesõidu algust selgitatakse veeohutuse reegleid. Järvel räägitakse Võrtsjärvest ja selle eripärast. Vaadeldakse binokliga linde ja märgitakse leitud liigid üles. Mõõdetakse multisensoriga vee füüsikalis-keemilisi näitajaid (vee temperatuur, lahustunud hapnik, pH, läbipaistvus, elektijuhtivus). (1h)

  5. Lõunapaus. Palume toidukoti ise kaasa võtta. Vajadusel saame abistada sooja toidu tellimisel ja serveerimisel (30 min).

  6. Ekskursioon Järvemuuseumis. Kalad. Jätkusuutlik kalastamine. Programmi järgmises etapis räägitakse Võrtsjärve kalastikust ning tutvutakse Järvemuuseumi I korrusel elavate mageveekaladega. Vaadeldakse akvaariumikalu ja õpitakse, kuidas eri kalaliike üksteisest eristada. Korratakse, mille poolest erinevad kalad maismaaloomadest ning mida söövad rööv- ja lepiskalad. Õpitakse selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. Õpilased saavad rääkida ka oma kokkupuudetest kaladega (kalalkäimisest, kala söömisest jms). Selgitatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. (30 min)

  7. Teadmiste kontroll - viktoriin rühmades. Kokkuvõtted ja lõpuring. Õpitu kordamine viktoriiniga. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. (20 min)
     

Viimati uuendatud:

05.04.2021