Õppeprogrammid

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Õppeprogrammi jooksul tutvutakse Järvemuuseumis elavate Eesti mageveekalaliikidega. Õpitakse tundma kalade välis- ja siseehitust, leitakse  seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil kalade vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.
 

Õppeprogrammis tutvutakse samblike ehituse ja eluviisiga. Õppeprogrammis õpitakse tundma tavalisemaid puutüvedel ja metsas maapinnal kasvavaid samblikke. Tutvutakse samblike kasutamisega bioindikaatoritena õhu puhtuse määramisel. Tutvutakse indikaatorliikidega. Hinnatakse leitud samblike järgi õhu puhtust õppekeskuse juures. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, õppekeskuse lähedal metsas.

Sageli arvatakse, et linnud on rumalad loomad, kelle aju on väike ning käitumine põhineb ainult instinktidel. Kahjuks toetab ka meie kõne- ja kirjakeel seda arvamust. Viimasel paaril aastakümnel on lindude uurimine saanud hoo sisse ning selgunud on palju huvitavaid tõsiasju, mis meie arvamuse "kanaajust" ümber lükkavad. Kas linnud mängivad? Kuidas linnud navigeerivad? Kas lindude hulgas on vargaid? Milline on lindude laul? 

Programmi eesmärk on anda ülevaade eksoplaneetidest (s.o Päikesesüsteemivälistest planeetidest) kui astronoomia hetkel ühest aktuaalsemast ja olulisemast uurimisvaldkonnast ning tekitada sellest tulenevalt oskus võrrelda (eksoplaneetidel) valitsevaid tingimusi elu tekkeks vajalike (optimaalsete) keskkonnatingimustega ja arusaam Maast kui inimkonna jaoks hindamatu väärtusega planeedist. 

Õppetöö koosneb kahest osast ja programmis kasutatakse planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi, iPade, töölehti ning kalkulaatoreid (vajalik kaasa võtta; võimaldavad sooritada tehteid astmete ja juurtega).

Õppetöö teemad:

• I osa - Pernova planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi abil antakse visuaalne ülevaade eksoplaneetidest, peamistest elu tekke teooriatest ning eksisteerimise võimalikkusest Universumis. Mudelite abil näidatakse eksoplaneedil füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite koosmõjul kujunevat keskkonda. 
• II osa - õpilased analüüsivad 2..3-liikmelistes gruppides juhendi abil eri eksoplaneete ning teevad üheskoos järeldused, kui tõenäoline õieti on Universumis elu tekkimine ja säilimine.

Õppeprogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.