Pernova
Pernova Hariduskeskus

Programmi eesmärk on anda ülevaade eksoplaneetidest (s.o Päikesesüsteemivälistest planeetidest) kui astronoomia hetkel ühest aktuaalsemast ja olulisemast uurimisvaldkonnast ning tekitada sellest tulenevalt oskus võrrelda (eksoplaneetidel) valitsevaid tingimusi elu tekkeks vajalike (optimaalsete) keskkonnatingimustega ja arusaam Maast kui inimkonna jaoks hindamatu väärtusega planeedist. 

Õppetöö koosneb kahest osast ja programmis kasutatakse planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi, iPade ning töölehti. Praktilise osa läbi viimiseks vajalik kaasa võtta kalkulaatorid, mis võimaldavad sooritada tehteid astmete ja juurtega.

Õppetöö teemad:

  • I osa - Pernova planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi abil antakse visuaalne ülevaade eksoplaneetidest, peamistest elu tekke teooriatest ning eksisteerimise võimalikkusest Universumis. Mudelite abil näidatakse eksoplaneedil füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite koosmõjul kujunevat keskkonda. 
  • II osa - õpilased analüüsivad 2...3-liikmelistes gruppides juhendi abil eri eksoplaneete ning teevad üheskoos järeldused, kui tõenäoline õieti on Universumis elu tekkimine ja säilimine.

Õppeprogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

Õpipädevused:

digipädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

III kooliaste
teab, mis on eksoplaneedid ning nende tähtsust inimestele;
uurib ja analüüsib nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt ühe eksoplaneedi ning selle keskkondade füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi; hindab Maal valitsevate tingimuste järgi nende sobivust elu tekkeks ja püsimajäämiseks;
mõistab Maa kui ainulaadse elukeskkonna tähtsust elusorganismidele (sh inimestele). Saab sellest tulenevalt aru loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkusest;
teab tähtsamaid elu tekke ja säilimise eeldusi ning nende omavahelisi seoseid, arvestades seejuures ka füüsikalisi ja astronoomilisi tegureid.
Gümnaasium lisaks:
nimetab eri arengutasemeid, milleni elu Universumis võib potentsiaalselt arenenud olla ning seostab neid inimkonna arenguga.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seos õppekavaga:

Suhtluspädevus: arutelus osaledes väljendavad end selgelt ja viisakalt; on võimeline efektiivselt tegema rühmatööd. Küsimustele vastab täpselt, lühidalt ning korrektseid mõisteid kasutades. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: on võimeline ümbritsevat maailma tõlgendama loodusteaduslikult ning saab aru matemaatika, loodusteaduste ning tehnoloogia tähtsusest maailma teaduslikule mõistmisele. Läheneb probleemidele ning ülesannetele loodusteaduslikult. Väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja mõistab, miks on ökoloogiline jätkusuutlikkus oluline.  Digipädevus: oskab digimaailmas käituda headele tavadele ja normidele vastavalt. Sotsiaalne- ja kodanikupädevus: loodusteaduslike probleemide lahendamisel arvestab ka ühiskondlike ja sotsiaalsete aspektidega.

Loodusõpetuse ainekava (III kooliaste): füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste nähtuste ja tegurite eristamine. Füüsikaliste tegurite ja tingimuste mõju elu tekkele ja säilimisele. Ainete olekud ja tihedused. Kiiruse arvutamine teepikkuse ja aja järgi. Globaalsete füüsikalis-keemiliste keskkonnatingimuste ja nähtuste mõju elusorganismidele ning elukeskkonnale. Fotosünteesi tähtsus ning eeldused. Keskkonnakaitse vajalikkus. 

Bioloogia ainekava (gümnaasium): elus- ja eluta looduse keemiline iseloom ning koostis; elus- ja eluta looduse eristamine. Eluta looduse teoreetiline võimekus üle minna eluslooduseks. Fotosüntees ning selle tähtsus. Erinevad seisukohad ja teooriad Maal eksisteeriva elu päritolu kohta, nende sarnasused ja erinevused. Abiootiliste tegurite mõju ja tähtsus elusorganismidele. Loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkus.

Füüsika ainekava:

  • III kooliaste: SI-süsteemi mõõtühikute teisendamine. Füüsikalise tagapõhjaga arvutusülesannete lahendamine. Vastavaid seoseid kasutades keha tiheduse ning keha liikumise kiiruse arvutamine. Gravitatsioonijõud.  Raskusjõud ja raskuskiirendus. Vastastikmõju esinemine looduses, sh maailmaruumis.
  • gümnaasium: SI-süsteemi ühikute teisendamine. Vastastikmõju ja gravitatsioon, gravitatsiooniseadus. Raskusjõud. Perioodiline liikumine, orbitaalliikumine. Ühtlane ringjooneline liikumine. Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaala. Tähtede ning tähesüsteemide teke ja evolutsioon. Tähesüsteemi komponentide liikumine Päikesesüsteemi näitel.

Matemaatika ainekava:

  • III kooliaste: arvude standardkuju. Tehted astmetega, sh 10 astmega, ning ruutjuurega. Arvutuste tegemisel tehete järjekorra rakendamine ning saadud vastuse ümardamine etteantud täpsuseni.
  • gümnaasium: tehete sooritamine astmete ja juurtega. Ratsionaalavaldiste teisendamine ning väärtuste arvutamine, rakendades seejuures tehete järjekorda.

Geograafia ainekava:

  • III kooliaste: kliimat kujundavad tegurid ning nende mõju eluks kõlbliku keskkonna tekkele ja säilimisele.
  • gümnaasium: planeet Maa kui terviklik süsteem. Looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikused mõjutamise viisid. Kiirgusbilanss ja kasvuhooneefekt. Kliima mõju elukeskkonna kujunemisele. Keskkonnaprobleemid.

Võõrkeeled: võõrkeelsete (ingliskeelsete) mõistete tähenduse selgitamine ning nende sidumine eestikeelsete vastetega.

Informaatika ainekava: IKT õppevahendite kasutamine turvalistest ja usaldusväärsetest internetiallikatest informatsiooni leidmiseks.

Ainetevaheline lõiming:

Füüsika, geograafia, loodusõpetuse ja matemaatika ainekava: astmeid ja juuri sisaldavaid valemite kasutamine loodusteaduslike tagapõhjaga ülesannete lahendamisel. Ühikute teisendamine, sh astronoomiliste. 

Geograafia, bioloogia ja matemaatika ainekava: ülesannete arvuliste vastuste analüüsimine bioloogilistest ja geograafilistest teadmistest ja seisukohtadest lähtuvalt. Arvuliste väärtuste seostamine elukeskkonna optimaalsete tingimustega. 

Füüsika ja bioloogia ainekava: füüsikaliste tegurite mõju elu ja elusorganismide tekkele, säilimisele ning olemusele.

Geograafia ja bioloogia ainekava: astronoomiliste tagapõhjaga geograafiliste tingimuste mõju looduskeskkonnale ning sealse elu tekkele, säilimisele ja olemusele.

Meetodid:

Metoodika: vaatlus (Digistar 6 fulldome programmi kaudu esitatavad visualisatsioonid), arutelu, uurimisküsimuse püstitamine ja sellele vastuse leidmine, andmeanalüüs, refleksioon

Vahendid: planetaariumi Digistar 6 fulldome programm, iPadid, tööleht, kalkulaatorid

 

Juhis õpetajale:

Õpetaja on tuttav programmi sisu ning eesmärkidega; jälgib, et lapsed käituksid hea tava nõuetele vastavalt ning motiveerib neid programmis aktiivselt osalema st nt küsimusi esitama ja neile vastama ning programmi tegevustes kaasa tegema. Vajadusel täidab programmi käigus kokku lepitud ülesandeid.

NB! Kaasa vahetusjalanõud ja võimalusel kalkulaatorid (võimaldab teha tehteid juurte ja astmetega)!

Õppeprogrammi toimumise järel kogume kohapeal õpetajatelt tagasisidet kiire küsimustikuga tahvelarvutis. Vastused kogume oma andmebaasidesse ning neist lähtuvalt saame õppeprogrammidesse vajadusel sisse viia parandusi.

 

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Kestus:

2 x 45 minutit

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis
Talv

Hind:

140€

Lisainfo:

Grupi suurus 12- 24 õpilast.

Maksumus: kuni 12-le  2x45 min 70€ kuni 24-le  2x45 min 140€.

Vajadusel erikokkulepped - toitlustus ja hinnapakkumised.

Ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.

Parkimine: keskusel olemas parkla (ka bussidele).

Läbiviimise koht:

Planetaarium, kosmoseteemaline näituseala, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Läbiviimise asukoht:

58.375443925788, 24.5311939

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

admin@pernova.ee
info@pernova.ee
443 5875 / 5345 5319

Programmi läbiviija:

Henriete Toomlaid vt lisa Pernova Hariduskeskuse lehelt

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Sissejuhatus planetaariumis (5 min): 

  • vestlus planetaariumis käitumise ohutusest;
  • sissejuhatav arutelu eksoplaneetide ja astronoomia kui teadusvaldkonna teemal: mis on astronoomia? Miks on astronoomia oluline? Mida Sa juba tead astronoomiast? Mida peaks astronoomia hetkel enim uurima? Mis on eksoplaneedid ja miks on need olulised?

Teemaarendus I osa: planetaariumis Digistar 6 fulldome programm (30 min):

  • eksoplaneedi mõiste;
  • levinumad elu tekke teooriad ning nende seos astronoomiaga. Elu tekke ja säilimise tingimused, sh astronoomilised. Tingimuste omavahelised seosed. Maal olevate tingimuste vaatlemine;
  • miks inimesed on tõenäoliselt Universumis üksi ning selle seostamine loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkusega. Millisel kujul eksisteerib elu Universumis kõige tõenäolisemalt?
  • (Ekso)planeetide tekketingimused ning nende hinnanguline arv Universumis;
  • elukõlblike eksoplaneetide tähtede tingimused; 
  • eksoplaneetide tüübid ning nende sobivus meile tuntud elu tekkimiseks. Eksoplaneetide avastamise viisid ning sellega seotud raskused;
  • (Ekso)planeetide ja nende orbiitide füüsikalised parameetrid, sh tihedus, raskuskiirendus, temperatuur, orbiidi raadius jpt. 

Gümnaasiumil lisaks:

  • Miks me oleme tõenäoliselt Universumis üksi ehk nn haruldase Maa teooria. Millisel kujul eksisteerib elu Universumis kõige tõenäolisemalt? Drake’i võrrand ja kõrgetasemelise elu leidumise tõenäosus Universumis. Eksoplaneetide tingimuste seos tsivilisatsiooni potentsiaalse arengutasemega. 
  • Eksoplaneetide ja tähesüsteemide tekkeprotsessid.
  • Eksoplaneetide ja nende orbiitide veel sellised füüsikalised parameetrid nagu periheel ja afeel, orbiidi ekstsentrilisus.

Teemaarendus II osa: töölehe täitmine ja tagasisidestamine (50 min): 

  • Praktiline töö kosmoseteemalisel näitusealal (30 min): õpilased jagatakse 2-3 liikmelistesse gruppidesse ning iga grupp  analüüsib töölehe abil ühe etteantud eksoplaneedi omadusi ja tingimusi ning võrdleb neid Maal valitsevate tingimustega. Sellest tulenevalt tehakse järeldused elu võimalikuks tekkeks või eksisteerimiseks antud planeedil. 
  • Praktilise töö tulemuste analüüs ja tagasisidestamine planetaariumis (20 min): gruppidel on iseseisvalt võimalik kontrollida oma töölehtede arvulisi vastuseid ning vastavalt vajadusel parandusi teha. Õpilased kannavad oma järeldused ette ning põhjendavad neid lühidalt. Koostatakse tabel kõigi gruppide tulemuste võrdlemiseks ning tehakse sellest järeldused.

Kokkuvõte planetaariumis (5 min): 

  • arutelu programmis omandatud teadmiste kinnistamiseks: kui palju võiks olla Maa-sarnaseid ja/või eluks kõlblikke planeete? Kui palju on eluks kõlbmatuid planeete? Kumma hulka kuulub Maa praegu, saja ning tuhande aasta pärast? Mida võime sellest järeldada? Miks on keskkonnakaitse oluline seega ka astronoomia seisukohast?

 

Viimati uuendatud:

05.04.2021