veetaimed
Järvemuuseum

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade Võrtsjärvest ja tutvustada enamlevinud veetaimi. Selgitada, millised on veetaimede kohastumused ja erinevused võrreldes maismaataimedega. Avatakse mõiste makrofüüdid ehk suurtaimed. Selgitatakse suurtaimede tähtsust veekogude ökosüsteemis (toidubaas vee-elanikele, veekogu keemilise režiimi mõjutamine, suurtaimede kogumikud kui ajutised peatuspaigad või elupaigad veeloomadele, roll kinnikasvamisprotsessis). Räägitakse kaldataimedest. Käsitletakse tuntumaid veetaimi vööndite alusel (kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed ja ujutaimed, veesisesed taimed). Õpetatakse tundma ja üksteisest eristama enamlevinud veetaimeliike. Selgitatakse, kuidas veetaimede lehed vee peal püsivad. Räägitakse sellest, kuidas inimene veetaimi saab kasutada. Programmi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi looduse vastu, selgitada, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest. Programm suunab õpilast hoolima elusolenditest ja nende vajadustest

Vahendid: õppemängu vahendid, piltmäärajad, töölehed, kirjutusvahendid on juhendaja poolt. Vahendid on arvestatud õpilastele 3-4 liikmelistes gruppides.

Õppemeetodid: veekogu kaldal liikumine, looduse vaatlemine ja taimevööndite uurimine, taimeliikide määramine ja võrdlemine, arutelu, rühmatöö, töölehtede täitmine, äraarvamis- ja liikumismängude abil õppimine, kokkuvõte.

Õpitulemused: õpilased teavad, milline järv on Võrtsjärv. Õpilased saavad aru maismaataimede ja veetaimede erinevustest, teavad veetaimede kohastumusi. Oskavad taimestikuvöötmes eristada valitseva eluvormi alusel 3 vööndit, nimetada ja üksteisest eristada vöönditele iseloomulikke liike. Õpilased teavad veetaimede tähtsust veekogude ökosüsteemis. Õpilased teavad veetaimede kasutusvõimalusi ning inimtegevuse mõju veetaimedele.
 

Õpipädevused:

enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased teavad, milline järv on Võrtsjärv. Õpilased saavad aru maismaataimede ja veetaimede erinevustest, teavad veetaimede kohastumusi. Oskavad taimestikuvöötmes eristada valitseva eluvormi alusel 3 vööndit, nimetada ja üksteisest eristada vöönditele iseloomulikke liike. Õpilased teavad veetaimede tähtsust veekogude ökosüsteemis. Õpilased teavad veetaimede kasutusvõimalusi ning inimtegevuse mõju veetaimedele.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Õpilane

  • tunneb huvi loodusteaduste vastu;
  • väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;
  • väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
  • märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme;
  • selgitab organismide kohastumist vees kui elukeskkonnas ning põhjendab loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;
  • saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest.

Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 4:  
2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal. Organismide mitmekesisus. Organismide eluavaldused. Elu erinevates keskkonnatingimustes.
2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond. Taimede kohastumine eluks vees. Elutingimused järvedes. 
2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest. Toitumissuhted ökosüsteemides. Inimese mõju ökosüsteemile.
2.1.6.17. Loodus-ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Säästev tarbimine.

Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, sotsiaalained, kunst, kehaline kasvatus.
 

Meetodid:

Õppemeetodid: veekogu kaldal liikumine, looduse vaatlemine ja taimevööndite uurimine, taimeliikide määramine ja võrdlemine, arutelu, rühmatöö, töölehtede täitmine, äraarvamis- ja liikumismängude abil õppimine, kokkuvõte.

Vahendid: õppemängu vahendid, piltmäärajad, töölehed, kirjutusvahendid on juhendaja poolt. Vahendid on arvestatud õpilastele 3-4 liikmelistes gruppides.
 

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine. 

Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Õpilased annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida tema sellel programmil tähele pani ja teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
 

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest, sh ka sellest, kas programm on õpilastele uue teema sissejuhatuseks, laienduseks või kokkuvõtteks. Koostöös kooliga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Riietumisel palume arvestada ilmastikuga, kuna õppeprogramm toimub osaliselt õues, jalga panna kummikud. Järvemuuseumis sees viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud. 

Läbiviimise koht:

Programmi sissejuhatav osa toimub Järvemuuseumis. Liikidega tutvutakse väljas Võrtsjärve ääres ja Järvemuuseumi juures olevas taimeakvaariumis. Ekskursioon toimub Järvemuuseumi siseruumides.

Läbiviimise asukoht:

58.211846, 26.1099769

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Veetaimede ja kalade programm II kooliastmele
Author:
Järvemuuseum
Veetaimed ja kalad_programm II kooliaste.pdf(100.05 KB)

Programmikirjeldus: "Veetaimed ja kalad II kooliastmele".

Pikk kirjeldus:

1. Programmi ülesehitus ja ajakava. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja õppetöö käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, õpilaste eelteadmiste kaardistamine, organisatoorsed küsimused. (10 min)

2. Esitlus - kes on veetaimed? Veetaimi tutvustav esitlus Järvemuuseumis. Räägitakse veetaimede ehitusest, kohastumustest vastavalt elukeskkonnale, taimevöönditest ja iseloomulikest liikidest, veetaimede tähtsusest ökosüsteemis, inimtegevuse mõjust veetaimedele. (20 min)

3. Õuesõpe

  • Veetaimede õppimine Võrtsjärve ääres – jalutatakse koos juhendajaga Järvemuuseumi lähedal Võrtsjärve ääres, otsitakse ja õpitakse tundma erinevaid liike. Jalutatakse roostikus ning räägitakse pilliroost. Vaadeldakse järvekallast ning selgitatakse, milliste vööndite taimi on näha. Meisterdatakse järvkaislast veelind (arutletakse, millised on veelindude kehade kujud, kael, pea, nokk) ja pannakse ta järvele ujuma. Räägitakse sellest, et kaislast tehtud luik on olnud veekogu läheduses elavate laste mänguasi juba ammustel aegadel. (30 min)
  • Veetaimed väliakvaariumis – uuritakse akvaariumis olevaid taimi ja nende tunnuseid, räägitakse elutingimustest järvedes ja korratakse üle veetaimede kohastumused vastavalt elukeskkonnale, taimede liiginimetused ja vööndid. Õpilased täidavad rühmatööna töölehe. (20 minutit) 
  • Õpitud teadmiste kontroll mänguga “Varesed ja kakud” (õigete ja valede väidete äratundmine) (10 min)

4. Ekskursioon Järvemuuseumis. Tutvutakse Eesti mageveekogudes leiduvate kaladega ja uuritakse, millised kalad toituvad veetaimedest ja miks on veetaimed kaladele tähtsad. (20 min) 

5. Kokkuvõtted ja tagasiside. 
Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust (lõpuring). (10 min)
 

Viimati uuendatud:

08.04.2021