Õppeprogrammis uuritakse Võrtsjärve veetaimi ja kalu ning nende omavahelisi seoseid veeökosüsteemis. Õpilased vaatlevad, võrdlevad, joonistavad ja määravad päris veetaimi, õpivad tundma nende kohastumusi ning uurivad, miks kasvavad erinevad taimed veekogu eri osades. Järvemuuseumi akvaariumides tutvutakse mageveekaladega ning rühmatöö kaudu selgitatakse, kuidas on kalade elu seotud veetaimestiku, toitumise ja elupaigaga. Käsitletakse ka võõrliike ja inimese mõju veekogudele. Praktilised uurimisülesanded, liikumismängud ja kokkuvõttev viktoriin aitavad õpitut kinnistada ning mõista veekogu kui terviklikku ökosüsteemi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“, loodusõpetus, p 2.1.3 „Õpitulemused“, II kooliaste. 6. klassi lõpetaja:
7. kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15. selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16. kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
17. koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid ökosüsteemides (tootjad, tarbijad ja lagundajad);
35. hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Õpitulemused:
1) tunneb ära ja määrab enamlevinud veetaimeliike ning eristab veetaimede põhirühmi nende kasvukoha ja tunnuste alusel;
2) kirjeldab veetaimede kohastumusi eluks vees ning võrdleb veetaimede ja maismaataimede ehitust;
3) selgitab veetaimede tähtsust veekogu ökosüsteemis ning toob näiteid nende seostest kalade ja teiste veeorganismidega;
4) vaatleb, uurib ja võrdleb veetaimi, kasutab liikide määramisel määrajat ning teeb vaatlustele tuginevaid järeldusi;
5) selgitab inimese tegevuse ja võõrliikide võimalikku mõju veekogu elustikule ning mõistab veekogude elurikkuse hoidmise tähtsust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: õuesõpe, looduse vaatlemine ja uurimine, veetaimede ja kalade määramine, võrdlemine ja ülesjoonistamine, rühmatöö, info otsimine ja järelduste tegemine, juhitud arutelu, töölehtede täitmine, liikumismängud ning kokkuvõttev viktoriin.
Vahendid: veetaimed, õppemängude vahendid, pilt- ja digimäärajad, töölehed, kirjutusalused ja -vahendid ning taimede uurimiseks vajalikud vahendid. Rühmatööks vajalikud õppematerjalid ja vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud 3-4 liikmelistele rühmadele.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda veetaimedest, kaladest ja veekogust kui elukeskkonnast. Teemat ei ole vaja eelnevalt põhjalikult õppida, sest programmis uurivad õpilased veetaimi ja nende seoseid vee-elustikuga vaatluste, rühmatööde ja praktiliste tegevuste kaudu.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel rühmatöös. Õpilasi suunatakse ise vaatlema, võrdlema, määrama, infot otsima ja oma järeldusi põhjendama.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, seostades programmis tehtud tähelepanekuid edasiste loodusõpetuse teemadega. Võib meenutada õpitud veetaimi ja kalu ning arutleda nende omavaheliste seoste ja tähtsuse üle veekogu ökosüsteemis. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
- Õuetegevusteks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida Võrtsjärve kaldal liikumiseks sobivad jalanõud.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Pärast programmi või programmi keskel võib rühm soovi korral süüa enda kaasa võetud einet või snäkke. Muuseumis on olemas vajalikud nõud ja tassid. Kui söögipaus toimub programmi keskel, lisandub pausiks kulunud aeg programmiajale.
- Ligipääsetavus: kõikidesse muuseumi ruumidesse, sh teisele korrusele, pääsevad ka ratastooli kasutavad õpilased ning hoones on inva-WC. Võrtsjärve kaldal võib liikumine olla keerulisem, kuid osa õuetegevustest on võimalik kohandada ka liikumispuudega õpilastele. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime tegevused ja liikumistee sobivalt ette valmistada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja eelteadmiste aktiveerimine (5 min)
- Tutvustatakse programmi eesmärki, tegevusi ja töökorraldust ning lepitakse kokku ühised käitumis- ja koostööpõhimõtted. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised Võrtsjärvest ja veetaimedest ning arutletakse, mille poolest võiks veetaimede kasvukeskkond erineda maismaataimede omast.
- Veetaimede uurimine välibasseini ääres – rühmatöö (25 min)
- Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning uurivad välibasseinis olevaid veetaimi. Taimi vaadeldakse, katsutakse, võrreldakse ja määratakse piltmäärajate abil. Tähelepanu pööratakse lehtede ja varte ehitusele, taime paiknemisele vees ning tunnustele, mis aitavad taimel veekeskkonnas toime tulla.
- Iga rühm uurib lähemalt mõnda veetaimeliiki, joonistab selle töölehele ning märgib juurde olulisemad tunnused. Uurimise põhjal püütakse otsustada, kas tegemist on kaldaveetaime, uju- või ujulehtedega taime või hoopiski veesisese taimega.
- Veetaimede uurimine Võrtsjärve kaldal (20 min).
- Koos juhendajaga liigutakse Võrtsjärve kaldal ning otsitakse välibasseinis nähtud ning teisi tavalisemaid veetaimi. Vaadeldakse taimestiku paiknemist järves ning uuritakse, miks kasvavad erineva ehitusega taimed veekogu eri osades.
- Jalutatakse roostikus ning räägitakse roostike tähtsusest, pilliroost ja selle kasutusvõimalustest. Tutvutakse ka veetaimede tähtsusega veeökosüsteemis ning arutletakse, milliseid elupaiku ja varjevõimalusi loob taimestik teistele organismidele.
- Veetaimede õppemäng „Varesed ja kakud“ (10 min).
- Liikumismängu abil kinnistatakse õpitut. Õpilased otsustavad, kas juhendaja esitatud väited veetaimede, nende kasvukohtade, kohastumuste ja tähtsuse kohta on õiged või valed. Võimalusel põhjendatakse ka oma valikut.
- Lühiesitlus ja juhitud arutelu „Kuidas veetaim vees hakkama saab?“ (15 min).
- Pärast praktilisi vaatlusi seob juhendaja õpilaste tähelepanekud tervikuks. Slaidide toel tutvutakse mõistega makrofüüdid ehk suurtaimed, korratakse üle veetaimede peamised rühmad ning käsitletakse nende kohastumusi eluks vees.
- Arutletakse, kuidas püsivad lehed veepinnal, miks on mõned varred pehmed ja painduvad ning milline on veetaimede tähtsus veekogu ökosüsteemis. Räägitakse ka veekogudes kasvavatest võõrliikidest, näiteks Kanada vesikatkust, ning inimese mõjust veetaimestikule.
- Juhendatud uurimisretk Järvemuuseumi akvaariumides (25 min).
- Tutvutakse Järvemuuseumi akvaariumides elavate Eesti mageveekaladega. Vaadeldakse tavalisemaid kalaliike ning räägitakse nende eluviisist, toitumisest ja elupaikadest.
- Erilist tähelepanu pööratakse kalade ja veetaimede seostele. Arutletakse, millised kalad ja teised veeorganismid kasutavad taimestikku toitumis-, varje-, kudemis- või elupaigana ning miks on veetaimestik oluline kogu veekogu elustikule.
- Rühmatöö akvaariumide juures „Kala ja tema elupaik“ (30 min).
- Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning lahendavad töölehe abil akvaariumide juures vaatlus- ja infootsinguülesandeid.
- Rühmad otsivad etteantud kalaliike, võrdlevad nende välimust ja eluviisi ning uurivad, kuidas võivad kalad olla seotud veetaimestikuga. Ülesannetes seostatakse näiteks kala elupaika, toitumist ja käitumist veekogu taimestikuga.
- Õpilased teevad vaatlustele ja saadud teabele tuginedes järeldusi ning märgivad tulemused töölehele. Rühmatöö lõpus jagatakse olulisemaid tähelepanekuid kaaslastega.
- Kokkuvõttev viktoriin ja lõpuring (20 min)
- Programmis õpitut korratakse ühise viktoriiniga. Küsimused käsitlevad Võrtsjärve, veetaimede rühmi ja liike, veetaimede kohastumusi ning taimede ja kalade vahelisi seoseid.
- Viktoriini eesmärk on õpitut mänguliselt kinnistada ning anda õpilastele võimalus oma teadmisi rakendada.
- Ühiselt võetakse kokku programmi jooksul tehtud tähelepanekud. Õpilased nimetavad ühe uue teadmise või avastuse, mis neile programmist meelde jäi.
- Juhendaja seob kokkuvõtvas vestluses programmi põhiteemad tervikuks (veetaimede ehitus on seotud nende kasvukohaga; erinevad veetaimed kasvavad veekogu eri osades; veetaimed mõjutavad veekogu elutingimusi ning pakuvad teistele organismidele elupaiku ja varjevõimalusi;
veetaimed ja kalad on veeökosüsteemis omavahel seotud).