Õppeprogrammis tutvutakse Võrtsjärve veetaimede ja kaladega ning uuritakse nende omavahelisi seoseid. Õpilased vaatlevad, katsuvad ja võrdlevad päris veetaimi, õpivad tundma tavalisemaid liike ning uurivad, kus ja kuidas erinevad taimed veekogus kasvavad. Mänguliste tegevuste kaudu kinnistatakse teadmisi veetaimedest ja nende tähtsusest vee-elustikule. Järvemuuseumi akvaariumides tutvutakse mageveekaladega ning arutletakse, miks on veetaimed kaladele ja teistele veeloomadele vajalikud. Programmi lõpetab loominguline tegevus, kus iga õpilane kujundab Võrtsjärve kaldalt leitud kivile meenutuse programmis nähtud kalast või veetaimest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“, p 2.1.3 „Õpitulemused“, I kooliaste. 3. klassi lõpetaja:
8. toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9. kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
12. teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
13. toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Programmis kujundatakse hoolivat ja tähelepanelikku suhtumist Võrtsjärve ning selle elustikku. Veetaimede ja kalade vaatlemise kaudu õpitakse mõistma, et veekogu taimed ja loomad on omavahel seotud ning igal liigil on ökosüsteemis oma roll. Vahetu looduskogemus aitab väärtustada elurikkust, veekogude puhtust ja looduse hoidmist.
Õpitulemused:
1) tunneb ära ja nimetab mõningaid tavalisemaid veetaimi ning eristab neid lihtsamate tunnuste põhjal;
2) kirjeldab veetaimede ja maismaataimede erinevusi ning toob näiteid veetaimede kohastumustest eluks vees;
3) teab, et erinevad veetaimed kasvavad veekogu eri osades ning oskab tuua selle kohta näiteid;
4) selgitab lihtsate näidete abil veetaimede tähtsust kaladele ja teistele veeorganismidele, näiteks toidu-, varje- ja elupaigana.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: veekogu kaldal liikumine, looduse vaatlemine ja taimevööndite uurimine, veetaimede ja kalade määramine ja võrdlemine, arutelu, äraarvamis- ja liikumismängude abil õppimine, loominguline käeline tegevus ja lõpuring.
Vahendid: veetaimed, veetaimede pildid ja õppemängude vahendid, kivide kaunistamiseks sobivad markerid ning muud programmi läbiviimiseks vajalikud õppevahendid on juhendaja poolt (markerid on igale lapsele eraldi). Kivimaaliks sobiva lapiku kivi leiab iga õpilane programmi käigus Võrtsjärve rannast.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda veetaimedest ja kaladest ning sellest, milliseid taimi ja loomi õpilased veekogudes märganud on. Teemat ei ole vaja eelnevalt põhjalikult õppida, sest programmis avastatakse ja uuritakse veetaimi vahetult looduses.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning aitab vajadusel mängude ja ühiste tegevuste läbiviimisel. Õpilasi suunatakse ise vaatlema, võrdlema ja vastuseid leidma.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades nähtud veetaimi ja kalu ning nende omavahelisi seoseid. Programmis valminud Võrtsjärve kivi saab kasutada õppekäigu meenutamiseks. Õpetaja annab programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
- Õuetegevusteks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida Võrtsjärve kaldal liikumiseks sobivad jalanõud.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Pärast programmi (või programmmi keskel) võib rühm soovi korral süüa enda kaasa võetud einet või snäkke. Muuseumis on olemas vajalikud nõud ja tassid. Kui lõunapaus on programmi keskel, lisandub lõunapausiks kulunud aeg programmiajale.
- Ligipääsetavus: kõikidesse muuseumi ruumidesse, sh teisele korrusele, pääsevad ka ratastooli kasutavad õpilased ning hoones on inva-WC. Võrtsjärve kaldal võib liikumine olla keerulisem, kuid osa õuetegevustest on võimalik kohandada ka liikumispuudega õpilastele. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime tegevused ja liikumistee sobivalt ette valmistada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211881975624, 26.1101349
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja eelteadmiste aktiveerimine (10 min)
- Tutvutakse õppekeskuse, juhendaja ja päeva tegevustega ning lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Vaadatakse Võrtsjärve ning vesteldakse sellest, milliseid taimi õpilased järve ääres või vees kasvamas on märganud. Püstitatakse päeva esimene küsimus: millised taimed saavad vees kasvada ja kuidas nad seal hakkama saavad?
- Veetaimede uurimine välibasseini ääres (15 min).
- Tutvutakse välibasseini kogutud veetaimedega. Õpilased vaatlevad, katsuvad ja võrdlevad taimi ning uurivad nende lehti ja varsi. Vaadeldakse, kas taim kasvab vee all, ulatub veest välja või on tema lehed veepinnal.
- Juhendaja suunab õpilasi märkama veetaimede erinevusi ja arutlema, mille poolest veetaimed maismaataimedest erinevad. Õpitakse tundma mõningaid tavalisemaid veetaimeliike ning saadakse teada, et veetaimed kasvavad veekogu erinevates osades.
- Veetaimede avastusretk Võrtsjärve kaldal (20 min)
- Veetaimede õppimine Võrtsjärve ääres – jalutatakse koos juhendajaga Järvemuuseumi lähedal Võrtsjärve ääres, otsitakse ja õpitakse tundma erinevaid liike. Jalutatakse roostikus ning räägitakse pilliroost. Vaadeldakse järvekallast ning selgitatakse, milliste vööndite taimi on näha. Meisterdatakse järvkaislast veelind (arutletakse, millised on veelindude kehade kujud, kael, pea, nokk) ja pannakse ta järvele ujuma. Räägitakse sellest, et kaislast tehtud luik on olnud veekogu läheduses elavate laste mänguasi juba ammustel aegadel.
- Retke käigus otsib iga õpilane rannast endale ühe sobiva lapiku kivi, mis võetakse kaasa programmi lõputegevuseks.
- (30 min)
- Veetaimede mängud - mängitakse eelnevalt õpitu kinnistamiseks õppe- ja liikumismänge (15 min)
- Juhendaja näitab erinevaid pildipaare ja õpilased peavad ära arvama, mis taimega on tegu ning seda näitama (nt luik+lill=luigelill).
- Õpitud teadmiste kontroll mänguga “Varesed ja kakud” (õigete ja valede väidete äratundmine).
- Juhendatud avastusretk akvaariumide juures (45 min)
- Tutvutakse Järvemuuseumi akvaariumides elavate Eesti mageveekaladega. Vaadeldakse kalade välimust, liikumist ja käitumist ning õpitakse tundma tavalisemaid kalaliike.
- Koos juhendajaga otsitakse vastuseid sellele, kuidas on veetaimed seotud kalade ja teiste veeorganismide eluga.
- Loominguline tegevus „Minu Võrtsjärve kivi“ ning "Kiviring" - programmi kokkuvõte (15 min)
- Õpilased võtavad taskust järve äärest leitud kivid ning kujundavad neile markeritega programmis nähtud kala või veetaime. Enne joonistamist meenutatakse ühiselt õpitud liike ja nende tunnuseid. Soovi korral võib laps kujutada kivil nii kala kui ka veetaime, näidates neid ühises elukeskkonnas. Valminud kivi saab iga õpilane endaga kaasa võtta.
- Programmi lõpetuseks kogunetakse ühisesse ringi. Iga õpilane näitab oma kivi ning räägib lühidalt, mida ta sellele kujutas ja mis talle õppepäevast kõige rohkem meelde jäi või mida uut ta teada sai. Üheskoos korratakse üle programmi põhisõnum - veetaimede ja veeloomade (sh kalade) omavahelised seosed.