Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogramm toimub kahes osas: (1) liikide tutvustamine juhendaja poolt (õppeklassis, koolis või veekogu ääres); (2) praktiline osa veekogu ääres, kus õpilased kirjeldavad vee omadusi, püüavad kahvaga selgrootuid ja uurivad nende tunnuseid, eluviisi ja loomarühmi. Huvitavamad rühmad on kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, vesiämblikud, sõudurid, vesikirbud. Määramisel kasutatakse piltidega veeselgrootute määramislina. Arutatakse selle üle, mis võib veekogu tasakaalu rikkuda, inimtegevuse mõju veekogudele, loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres. Toimumiskoht Viidumäe looduskeskuse tiik või kooli poolt valitud veekogu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, II kooliaste, 6. klassi lõpetaja:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine: õpilased uurivad vee-elustikku vahetult ning kasutavad enda kogutud andmeid, et mõista veekogu kui terviksüsteemi toimimist. Vee-elustiku ettevaatlik käsitlemine ja samasse veekogusse vabastamine seob teadmised vastutustundliku käitumisega. Arutelu inimese mõju üle veekogudele toetab läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist.
Õpitulemused:
Õpilane:
teab, milliseid töövahendeid kasutatakse vee-elustiku uurimiseks ning oskab neid kasutada veeohutust ja elusorganismide heaolu arvestades;
tunneb ära ja oskab piltmääramisvahendi abil määrata tavalisemaid vee-selgrootute rühmi ning kirjeldada nende peamisi tunnuseid ja kohastumusi veekeskkonnas;
oskab kirjeldada uuritud veekogu tingimusi ning võrrelda vee-elustiku kohta saadud vaatlustulemusi;
teab, kuidas inimtegevus võib veekogu tingimusi ja vee-elustikku mõjutada;
väärtustab veekogude elurikkust ning teab, kuidas veekogu ääres loodushoidlikult käituda.
teab, milliseid töövahendeid kasutatakse vee-elustiku uurimiseks ning oskab neid kasutada veeohutust ja elusorganismide heaolu arvestades;
tunneb ära ja oskab piltmääramisvahendi abil määrata tavalisemaid vee-selgrootute rühmi ning kirjeldada nende peamisi tunnuseid ja kohastumusi veekeskkonnas;
oskab kirjeldada uuritud veekogu tingimusi ning võrrelda vee-elustiku kohta saadud vaatlustulemusi;
teab, kuidas inimtegevus võib veekogu tingimusi ja vee-elustikku mõjutada;
väärtustab veekogude elurikkust ning teab, kuidas veekogu ääres loodushoidlikult käituda.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: uurimuslik õpe, vaatlus, mõõtmine, kahvapüük, rühmitamine ja määramine, rühmatöö, andmete kogumine ning esitamine, arutelu ja refleksioon.
Vahendid: kuni 24 õpilasele viis 4-5-liikmelist rühma.
Igale rühmale: 1 kahv, 1 vaatlusvann, 1 ämber, 3 luupi või topsluupi, 1 termomeeter, 1 pH meeter, 1 määramislina, 1 kirjutusalus, 1 vaatlusleht ja kirjutusvahendid.
Igale õpilasele: valitud veelooma kirjeldamiseks kirjutusalus, tööleht ja kirjutusvahendid.
Kogu klassi peale: vee-elustiku pildikaartide komplekt, vee-elustiku piltmääraja kiletatud lehtedel, Secchi ketas, mõõtekepp.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: programmi broneerimisel lepitakse kokku toimumiskoht, veekogu sobivus ja kogunemiskoht; õpetaja saadab korraldajale e-kirjaga vähemalt kaks tööpäeva enne programmi osalejate arvu, vanuse, erivajadused, allergiad ning vajaduse kohanduste järele. Õpetaja valmistab õpilased ette, meenutades vee-elustiku teemat, õppekäigu eesmärki, veeohutust ning vee-elustiku hoolivat kohtlemist. Kaasa on vaja ilmastikule vastavaid riideid, niiskuskindlaid jalanõusid, soovitavalt kummikuid ja joogivett.
Programmi ajal: saatev õpetaja toetab rühmatöö korraldust, aitab tagada veekogu ääres ohutu käitumise ning innustab õpilasi aktiivselt uurima, mõõtma, määrama ja tulemusi põhjendama.
Pärast programmi: õpetaja seostab kogetu edasise loodusõpetusega, näiteks arutleb kooli lähedaste veekogude seisundi, inimmõju ja hoidmise üle. Korraldaja saadab õpetajale tagasiside küsimustiku lingi e-kirjaga hiljemalt nädala jooksul pärast programmi.
Õpikeskkond ja turvalisus: tegevus toimub valitud veekogu kaldal; sõltuvalt veekogust on oht vette libisemiseks. Kui võimalik, võiks igaks juhuks klassi peale kaasa võtta mõne kuiva riidekomplekti (püksid, sokid, kummikud). Ohutusreeglid lepitakse kokku programmi alguses. Liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega õpilaste osalemise võimalused ja vajalikud kohandused lepitakse õpetaja ning korraldajaga kokku enne registreerimist. Liikumispuudega õpilase osalemine võib olla võimalik saatja või abilise toel, kui valitud veekogu ja juurdepääs seda võimaldavad.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
2 h
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
145€
Lisainfo:
Kogunemiskoht ja täpne veekogu lepitakse õpetajaga kokku programmile registreerimisel. Tegevus toimub välitingimustes veekogu kaldal; kaldad võivad olla märjad, järsud või libedad. Vajadusel planeerib grupp söögipausi programmi ajale lisaks. Viidumäel saame pakkuda sooja teed ja joogivett
Läbiviimise koht:
Viidumäe looduskeskuse tiik või kooli lähedal asuv sobiv veekogu
Läbiviimise asukoht:
58.298107841796, 22.100798076019
Maakond:
Saaremaa
Keskus:
Otsekontakt:
viidumaekeskus@gmail.com
+372 5224485
+372 5224485
Programmi läbiviija:
Laura Naagel, MSc bioloogias, entomoloog, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2024. aastast.
Tiina Talvi, MSc bioloogias, bioloogiaõpetaja Reaalkoolis, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast.
Martin Silts, MSc bioloogias, loomaökoloog, SA Lutreola projektijuht, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast
Triin Reitalu, PhD, botaanika ja ökoloogia, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast
Liina Tabri, PhD, botaanika ja ökoloogia, juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2010. aastast
Keel:
Eesti keel
Viited:
Selgrootute määramise lina
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
0–10 min – Tervitus, sissejuhatus ja ülevaade programmist ja eesmärkidest, õpilaste ohutuse ning vee-elustiku heaolu tagavad kokkulepped.
10–30 min – Sissejuhatus vee-elustiku mitmekesisusest, tutvustus selgrootute liikidest ja rühmadest ning eluviisist, levinumate veeselgrootute rühmade tutvustus. Määramislina ja teiste veeelustikku tutvustavate materjalide uurimine, kasutame pildikaarte, millel olevaid loomi õpilased materjalide põhjal määrata saavad. Õpilased teevad ennustusi, keda nad uuritavas veekogus näha võiksid, keda näha tahaksid. Sissejuhatus toimub kas Viidumäe looduskeskuse siserumides, koolis või veekogu ääres.
30–50 min – Veekogu kui elupaik. Läheme veekogu äärde ja jaguneme rühmadesse (4-5 õpilast rühmas). Rühmad kirjeldavad veekogu ja selle ümbrust ning mõõdavad õhu- ja veetemperatuuri, hindavad vee lõhna ja läbipaistvust, sügavust ja pH-d. Läbipaistvuse ja sügavuse hindamist teevad rühmad kordamööda. Tulemused märgitakse iga rühma vaatluslehele.
50–70 min – Vee-elustiku kahvapüük. Rühmad koguvad juhendaja selgituste järgi vee-selgrootute näidiseid, asetavad need vaatlusvannidesse ning tegutsevad loomi kahjustamata.
70–100 min – Vaatlus, määramine ja iseloomustamine. Rühmad vaatlevad vannidesse kogutud organisme, kasutavad määramislina või pildimäärajat ning täidavad ülesandeid:
- märgivad leitud loomarühmad töölehele (veeselgrootute bingo vormis).
- valivad igaüks välja ühe isendi, püüavad selle läbipaistvasse topsi või petri tassile ja joonistavad selle paberile (kasutavad luupi), mõõdavad looma pikkust ja kirjeldavad tema välimust, liikumisviisi ja kui näevad siis ka toitumist.
- võrdlevad rühma sees endi väljavalitud organisme, nende välimust ja käitumist, arutavad kuidas vaadeldud organismid on vees elamiseks kohastunud.
- loomade vabastamine samasse veekogusse, töövahendite korrastamine
100–115 min – Õpilased arutlevad ühiselt koos juhendajaga, millised mõõdetud või vaadeldud tingimused võivad vee-elustikku mõjutada ning kuidas inimtegevus (reostus, prügi, kallaste muutmine või veekogu ümbruse kasutus) võib kooslust muuta. Rühmad pakuvad ühe põhjendatud vee-elustikku hoidva tegevuse.
115–120 min – Kokkuvõte, reflektsioon. Iga rühm jagab ühe leiu ning ühe uue teadmise.