Õppeprogrammi eesmärk: õppeprogrammi eesmärk on tutvustada lastele erinevaid kalu, kalade elu talveperioodil, talvise kalapüügi eripära ja tehnikat. Tutvutakse harrastuspüügi reeglite ja kalade kaitse põhimõtetega, ohutustehnikaga talvisel kalapüügil ning püütakse ise jää alt kala.
Vahendid: kalastamise vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud igale lapsele individuaalselt.
Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, kehaline liikumine, käeline tegevus, materjalide ja vahendite säästlik kasutamine.
Õpitulemused: lapsed teavad, milline järv on Võrtsjärv ja eristavad tavalisemaid Võrtsjärve kalu. Teavad, milline on kalade elu talveperioodil. On kursis harrastuspüügi reeglite ja kalade kaitse põhimõtetega, ohutustehnikaga talvisel kalapüügil. Teavad talvise kalapüügi vahendeid ja talipüügi eripära, oskavad talipüügi vahendeid kasutada.
Õpipädevused:
Õpitulemused:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Üldoskused
Õpilane
- tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust karjäärist;
- väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust;
- suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
- saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 4:
2.1.9.1. Inimene uurib loodust. Vaatlus. Mõõtmine loodusteadustes.
2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed. Inimene uurib ökosüsteeme.
2.2.4.1. Bioloogia uurimisvaldkond. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused.
2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga, selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelde sõltuvus loomade eluviisist. Kalade osa looduses ja inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Looduslik tasakaal, inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus.
Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus.
Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, matemaatika, sotsiaalained
Meetodid:
Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, kehaline liikumine, käeline tegevus, materjalide ja vahendite säästlik kasutamine.
Vahendid: kalastamise vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud igale lapsele individuaalselt.
Juhis õpetajale:
Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine.
Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta sellel programmil tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Palume riietumisel arvestada ilmastikuga, kuna suurem osa õppeprogrammi ajast veedame õues. Kui on soov pärast programmi einestada, palume toidukoti ise kaasa võtta. Vajadusel saame abistada sooja toidu tellimisel ja serveerimisel. Õppekeskus pakub omalt poolt programmil osalejatele sooja teed.
Palume võtta kaasa vahetusjalanõud.
Korraga võimalik vastu võtta 1 grupp.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211553300154, 26.109780750879
Maakond:
Otsekontakt:
+37256566926
Programmi läbiviija:
Keel:
Seotud failid:
Programmikirjeldus "Kalad talvel ja talikalastuspäev Võrtsjärvel_programm III kooliaste"
Pikk kirjeldus:
- Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised. (5 min)
- Mida kalad talvel teevad. Räägitakse kes on kalad, millised nad välja näevad ja mida erinevad kalaliigid talvel teevad. Millised kalaliigid on talvel aktiivsed, millised teevad taliuinakut. Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes. Tutvutakse Võrtsjärve ja selle eripäradega. Tutvustatakse harrastuspüügi reegleid ja kalade kaitset. Õpilased saavad rääkida oma kokkupuudetest kaladega (kalalkäimisest, kala söömisest jms). (15 min)
- Akvaariumites elavate mageveekaladega tutvumine. Tutvutakse Järvemuuseumi elavate mageveekaladega. Vaadeldakse akvaariumikalu ja õpitakse, kuidas kalaliike üksteisest eristada. Õpitakse selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. (30 min).
- Talipüügi vahendite ja püügitehnika tutvustamine. Juhendajaga tutvustab lastele talipüügi vahendeid: õnge ja selle osi, sööta, jääpuuri, jääkulpi jm. Juhendaja näitab, kuidas õnge söödastada ja milline on püügitehnika. Räägitakse ohutusreeglitest ja näidatakse, kuidas kasutada jäänaaskleid. (10 min).
- Kalapüük Võrtsjärvel. Õpilased suunduvad koos juhendajaga Võrtsjärve jääle. Juhendaja abiga puuritakse jäässe augud, söödastatakse õnged ja hakatakse kala püüdma. Iga laps saab endale õnge. Juhendaja jälgib püügitegevust, vajadusel aitab ja juhendab. Püügi lõpetamisel näitab juhendaja, kuidas õnged ja muud vahendid korrektselt kokku panna. Kalastamise käigus selgitatakse õpilastele ka säästliku ja keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. (1h 45 min).
- Lõpuring. Lõpuring toimub Järvemuuseumis. Arutelu ja kokkuvõte programmil kogetust. Lõpuringis saab sõna iga laps, kes toob välja, kuidas ta end õppepäeval tundis ja mida teada sai. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. Õpilastele pakutakse sooja teed. (15 min)