Milline on kalade liigirikkus Eestis ja maailmas tervikuna? Kes on kalad - millised on nende kohastumused elukeskkonnaga, mil viisil toimivad kalade meeled? Milline on kalade elu aastaajaline rütm? Kuidas elatakse üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Selgitatame kalade tähtsust looduses ja inimesele, bioloogilise mitmekesisuse väärtustamise vajalikkust. Tutvume kalapüügieeskirjade ja kaitsealuste liikidega, keskkonnasäästliku kalastamise põhimõtetega. Arendame ellujäämisoskusi - õpime talvel jää alt kala püüdma.
Междисциплинарная интеграция:
Loodusõpetus
Teadmised, oskused ja hoiakud:
8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras; tunneb oma õigusi ja kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel; käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
Õpitulemused:
20) seostab kohastumusi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;
Bioloogia
Teadmised, oskused ja hoiakud:
1) selgitab eluslooduse tähtsamaid protsesse, organismide omavahelisi suhteid ja seoseid eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
Õpitulemused:
Selgroogsete loomade tunnused
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
4) toob näiteid ebasoodsate elutingimuste üleelamise viiside kohta püsi- ja kõigusoojastel loomadel.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng (käsitletakse kalade mitmekesisust, tähtsust looduses ja inimeste elus, kalade kaitset, jätkusuutliku kalapüügi põhimõtteid ning reegleid).
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, bioloogia, keel ja kirjandus.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Методы:
Õppemeetodid
vaatlus, võrdlemine, arutelu, koostöine õppimine, grupitöö, praktiliste oskuste arendamine.
Vahendid
Kalastamise vahendid on juhendaja poolt ning arvestatud igale lapsele individuaalselt, kaks jääpuuri (klassi peale), grupitöö vahendid (tööleht, kirjutusalus ja pliiats) 2-3 õpilasega grupile.
Руководство для учителя:
Õpetaja roll
Programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele: ilmastikule vastav riietus ja jalatsid (väga olulised on soojad, tuule- ja veekindlad talveriided sh soojad püksid, soojad ning vettpidavad saapad, müts, sall, kindad), siseruumides liikumiseks võtta kaasa vahetusjalatsid (soovi korral saab kasutada ka muuseumis olevaid susse, mida jätkub kõigile). Lõunapausiks võtta kaasa toidukott (vajadusel saab õppekeskus abistada ka sooja söögi tellimisel).
Programmi läbiviimise ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetades ja julgustades õpilasi, aidates vajadusel töörühmade moodustamisel ning tagades turvalisuse ja korra. Samuti abistab õpetaja töövahendite jagamisel ja korrastamisel.
Pärast programmi annab õpetaja tagasisidet ning seob võimaluse korral programmis õpitu kooli õppekavaga, kavandades ja rakendades järeltegevusi koolis.
Tagasiside
Tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta sellel programmil tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Programm on kohandatav hariduslike erivajadustega õpilastega, liikumispuudega õpilastel on võimalik läbida vaid programmi Järvemuuseumis toimuvad osad. Muuseumis on olemas invalift ja inva-WC. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Palume riietumisel arvestada ilmastikuga, kuna suurem osa õppeprogrammi ajast veedame õues. Kui on soov pärast programmi einestada, palume toidukoti ise kaasa võtta. Vajadusel saame abistada sooja toidu tellimisel ja serveerimisel. Õppekeskus pakub omalt poolt programmil osalejatele sooja teed.
Palume võtta kaasa vahetusjalanõud.
Korraga võimalik vastu võtta 1 grupp.
Место проведения:
Место исполнения:
58.211941848069, 26.109777184807
Programmi läbiviija:
Heli-Anneli Villako, TÜ õpetajakutse (bioloogia, geograafia, keemia, terviseõpetus) alates aastast 2003, bioloogia didaktika teadusmagister (MSc) aastast 2007, loodushariduslike õppeprogrammide läbiviimise kogemus Võrtsjärve õppekeskuses alates aastast 2016, EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi juhataja
Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc) aastast 2006, koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala omandamisel, loodushariduslike õppeprogrammide läbiviimise kogemus Võrtsjärve õppekeskuses alates aastast 2020, EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist
Язык:
Длинное описание:
- Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused, käitumisreeglite kokkuleppimine. Kaardistatakse õpilaste eelteadmised. (5 min)
- Kalad - liigiline mitmekesisus, kohastumused, elurütm, roll looduses ja inimese elus, liigi- ja elupaigakaitse, kalapüügireeglid, jääpüügi tutvustamine. Juhitud arutelu slaidiesitluse toel (20 min)
- Akvaariumites elavate mageveekaladega tutvumine ja rühmatöö. Tutvutakse Eestis enamlevinud mageveekaladega, õpitakse neid üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Grupitöö töölehtedega (2-3 õpilast grupis) kalade välisehituse ja liikide määramise teemal, grupitööd kokku võttev aruteluring (60 min).
- Talipüügi vahendite ja püügitehnika tutvustamine. Juhendaja tutvustab õpilastele talipüügi vahendeid: õnge ja selle osi, sööta, jääpuuri, jääkulpi jm. Juhendaja näitab, kuidas õnge söödastada ja milline on püügitehnika. Räägitakse ohutusreeglitest ja näidatakse, kuidas kasutada jäänaaskleid. (10 min).
- Kalapüük Võrtsjärvel. Õpilased suunduvad koos juhendajaga Võrtsjärve jääle. Juhendaja abiga puuritakse jäässe augud, söödastatakse õnged ja hakatakse kala püüdma. Iga laps saab endale õnge. Juhendaja jälgib püügitegevust, vajadusel aitab ja juhendab. Püügi lõpetamisel näitab juhendaja, kuidas õnged ja muud vahendid korrektselt kokku panna. Kalastamise käigus selgitatakse õpilastele ka säästliku ja keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. (1h 15 min).
- Lõputest. Programmi jooksul käsitletud teemade põhjal koostatud küsimustele vastamine ja aruteluring testi vastuste kontrollimiseks ning arvamuse avaldamiseks, mida huvitavat ja uut teada saadi. Lõputest toimub Järvemuuseumis. Õpilastele pakutakse sooja teed. (15 min)