Tutvume Kadrioru pargi väärtustega: pargid ja nende liigid, loss, aiad, kanalite süsteem, muuseumid, iidsed puud.
Vaatleme ja võrdleme pargikooslusi metsaga. Tutvume pargis oleva elurikkusega (seened, samblikud, samblad, linnud, loomad, putukad).
Park on hea õpikeskkond teema "inimene ja loodus" lõimimiseks - elurikkus, looduskaitse, õppeained.
Programm ei sisalda Jaapani aia ja muuseumide külastusi. Kui seda soovitakse, siis on vajalik eelnevalt kokku leppida.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Asula elukeskkonnana
4. 1) väärtustab elukeskkonna terviklikkust ja säästvat eluviisi ning järgib tervislikke eluviise;;
2) tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat.
Aed ja põld elukeskkonnana
3. 2) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid.
Mets elukeskkonnana
4. 2) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike.
Läbivad teemad: keskkonnahoid ja jätkusuutlik areng: Ka inimese kujundatud pargis, mida kasutatakse aktiivselt külastajate poolt, saab teadliku hooldamise abil märgata ja säilitada elurikkust.
Lõiming:
inimeseõpetus - märkamine, keskendumine, meelte kasutamine, loodusest hooliv käitumine
loodusained - park ja pargikooslused, liigirikkus
kunst - arhitektuur, värvid, taiesed, kujundid
matemaatika - sarnasus, peegeldused, kujundid
ajalugu - inimene, kultuur, arhitektuur, loodus, pargi liigid
kehaline kasvatus - liikumine
Õpitulemused:
- teadvustada 300 aastase pargi väärikust ja ajaloolist rolli;
- teadvustada pargi rolli ühiskonna arengus ja igapäevaelus, mõista et park on inimese poolt loodud ja kujundatud avalik ruum.
- õppida vaatlema ja kirjeldama keskkonna kujunduselemente (teed, istutused, veesilmad, skulptuurid)
- märgata elurikkuse olemasolu pargis, pargi koosluste seoseid ja mitmekesisust;
- märgata põhjus-tagajärg meetodil seoseid: inimene ja loodus;
- teadvustada pargi rolli asula kujunduselemendina ning loodus- ja keskkonnakaitses;
- mõista, kuidas inimesed parki kasutavad (puhkus, liikumine, suhtlemine), märgata pargi aednike tööd;
- arendada vaatlusoskust ja loovat mõtlemist ( joonistab või pildistab pargi loodust ja kujunduselemente);
- õppida avalikus ruumis käituma lugupidavalt, kahjustamata ennast ja loodust.
Õpitulemused:
- Teab, et park on inimese loodud ja kujundatud avalik ruum, kus kohtuvad loodus, kunst ja kultuurilugu.
- Tunneb looduskeskkonna ja inimese loodud keskkonna erinevusi.
- Oskab kirjeldada pargis looduse elemente: puud, põõsad, taimed
- Oskab nimetada 7 parkides enamkasutatavat puuliiki
- Oskab kirjeldada pargi kujunduselemente: teed, istutused, veesilmad, skulptuurid
- Väärtustab Kadrioru pargi eri osade elurikkust
- Mõistab ja väärtustab pargi aednike tööd pargi elurikkuse säilitamisel.
- Mõistab inimese mõju loodusele ja keskkonna hoidmise tähtsust - park on inimeste loodud ja inimeste kasutuses olev avalik ruum.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Park on avalik ruum, kus aktiivõppe põhivahenditeks on osaleja meeled ja hetke loodus.
Elurikkuse ja inimtegevuse seoste otsimine, märkamine ja loogiline arutlemine.
Meetodid: märkamine, salvestamine, arutlemine kogu grupiga, rühmades, individuaalselt.
Märksõnad: park, pargi kujunduselemendid, pargi elurikkus, park pärandkultuuri osa
Juhis õpetajale:
Õuesõppe programm tugineb üldhariduskooli õppekavale. Tegevused toimuvad õues, seega osalejatel on vajalik ilmale vastav riietus ja jalats. Sõltumata ilmateatest ja aastaajast soovitame kaasa võtta peakatte, vihmakeebi ja sõrmkindad.
Retkejuhid soovitavad igal õpilasel kaasa võtta kõvade kaantega märkmiku, ilmakindla kirjutusvahendi, mõned värvipliiatsid, pildistamise aparaadi.
Saatja tunneb oma õpilasi (omab lapsevanemate kontakte), teab nende erivajadusi ning sellest olenevalt suunab ja jälgib keda vaja, vajadusel annab või korraldab esmaabi.
Õueõppe programmis osalevate õpilaste saatjatel (iga 12 õpilase kohta saatja) on vajalik kaasa võtta osalejate nimekirjad (koos lapsevanemate telefoninumbriga) ja esmaabi pakike (koostöös kooliarsti või -õega).
Õueõppe programmis osalejad ei jäta prügi loodusesse ja tegutsevad vastavalt retkejuhi juhendamisele.
Programmi lõpus toimub vestlusring, kus saavad osalejad (sh saatjad) anda tagasisidet, mida nad uut õppisid ja mis neile meeldis.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Küsi hinnapakkumist.
Palume kirjutades kindlasti teada anda:
- grupi suurus, suurema grupi puhul saame pakkuda eesti keeles 2 programmijuhti.
- grupi eripära (süvahuvi, liikumispiirangud, erivajadused)
- soovitud ajalise kestuse
- erisoovid programmi sisus
- soovist külastada muuseume
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.437889306575, 24.790110551706
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5148614
Programmi läbiviija:
Retkejuhtideks on kogemustega ja erialase ettevalmistusega piirkonna looduse ja elukeskkonna omapära ning õpperadasid tundvad inimesed Maie Itse, Maarja Orusalu
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Üldjuhul kogunetakse Luigetiigi juures. Tallinna grupid saavad parki saabuda ka trammiga. Kaugemalt tulijatel on võimalik kokku leppida kohtumine parklas.
Sissejuhatus 15 min
Tutvustus: Mis on park ja milleks see on loodud. Selgitatakse, mida Kadrioru park endast kujutab ja iseloomustatakse tema eri osi – barokne lossipark, vabakujunduslik park, rahvapark. Arutletakse kuidas pargis kui avalikus ruumis käituda ja hoida loodust. Tutvustatakse programmi eesmärke ja kava.
Pargiga tutvumist alustatakse ringkäiguga. 60 min
Esmalt tutvutakse lossi ümbruse 18. sajandi barokse ehk regulaarstiilis pargiosaga. Seda seostatakse ka Kadrioru lossi ja presidendi residentsi kompleksi ajaloo ja arhitektuuriga
Järgmisena tutvutakse vabakujundusliku 19. sajandi looduslikuma pargiosaga, lõpuks 1930-ndatel rajatud Rahvapargiga.
Iga osa juures tutvustame pargi rajamise põhimõtteid, tähtsamaid puu- ja põõsaliike, pargi kujunduslikke elemente. (puude pügamine, teed, skulptuurid, istutused, veesilmad). Kuigi on tegemist inimese loodud ja kujundatud ruumiga, kus on kasutatud ära looduslikke elemente, võime igas osas leida elurikkust (puud, põõsad, taimed, tolmendajad, linnud, loomad).Räägime ka pargipuudel esinevatest haigustest. Jälgime, mida inimesed pargis teevad.
Järgneb pikniku paus 30 min. Söögipaus tehakse Rahvapargis, kus on erinevad istumisvõimalused.
Praktilised vaatlused 30 min. Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse gruppidesse. Igale grupile jagatakse küsimustikuga lehed, joonistuspaberid, värvipliiatsid. Soovitav mobiiltelefonide kasutamine pildistamiseks. Igale grupile antakse uurimiseks juhendaja poolt piiritletud pargiosa.
Küsimused:
Millised on puuliigid selle pargi osas ja nende ligikaudne vanus?
Kas puudel esineb samblaid või samblikke?
Kas esineb põõsaliike?
Milliseid kujunduselemente on näha? (teed, lillepeenrad, purskkaevud, pingid, skulptuurid)
Milline on nende arvates elurikkus, looduslikud ja istutatud taimed, nende vahekord?
Kas on tolmendajaid, millised? (liblikad, presidendi mesipuud)
Kas näete või kuulete linde?
Kirjeldada, mida näete inimesi tegemas, seda üldises nägemiskauguses.
Soovitav on võimalusel pildistada või joonistada oma vaatlustulemusi.
Individuaaltöö
Pildista või joonista üks koht Kadrioru pargis, mis meeldis kõige rohkem
Tulemuste tutvustamine ja arutelu 30 min
Iga grupp tutvustab oma tulemusi ja toimub arutelu teemadel:
Milleks on parki vaja, mida inimesed siin teevad, kas pargid on elurikkad, kuidas pargis käituda, kuidas hoiame siin loodust
Kokkuvõte 15 min
Iga õpilane räägib, mille poolest ta targemaks sai ja tutvustab oma lemmikkohta.
Programm on kohandatav ka erivajadustega õpilastele, kuid sel juhul on vaja kindlasti eelnevalt kokku leppida.