Programm keskendub Arktikale ja tundraaladele ning seal elavatele loomaliikidele. Koos lastega arutletakse, kuidas loomad oma elukeskkonnas hakkama saavad. Otsitakse vastused küsimustele, kust jääkaru süüa saab, kuidas tal külm ei hakka, mille poolest on kakkude suled erilised. Loomaaia retkel külastatakse polaariumi ja kullimäe ekspositsioone, uued teadmised kinnistatakse õppemängudega. Programmi käigus käsitletakse polaarloomade näitel ka kliimamuutuste temaatikat ning arendatakse jätkusuutlikku mõtteviisi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppevaldkond „Mina ja keskkond“
6) saab aru, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid;
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega;
Õppevaldkond “Keel ja kõne”
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel, arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
Õppevaldkond “Liikumine”
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid;
Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng:
Programmis uuritakse, kuidas loodus ja inimesed on omavahel seotud, pöörates tähelepanu, kuidas mõjutab Arktika elustikku inimese käitumine (nt küttimine, merereostus) ning arutletakse, kuidas hooliv ja vastutustundlik käitumine aitab loodust hoida.
Õpitulemused:
Teadmised:
- Õpilane toob näiteid, kuidas inimesed loodust mõjutavad.
- Õpilane kirjeldab Arktikas valitsevaid elutingimusi.
Õpilane nimetab:
- 2 Arktika looma
- 2 Arktika elukeskkonnas toimetulemiseks vajalikku omadust.
Hoiakud:
- Laps teadvustab Arktika elustikku ohustavaid inimtegevuse tegureid ja mõistab, et inimene on osa loodusest.
Oskused:
- Õpilane märkab ja kirjeldab loomi.
- Õpilane toob näiteid, kuidas inimesed loodust mõjutavad.
- Õpilane kirjeldab Arktikas valitsevaid elutingimusi.
Õpilane nimetab:
- 2 Arktika looma
- 2 Arktika elukeskkonnas toimetulemiseks vajalikku omadust.
Hoiakud:
- Laps teadvustab Arktika elustikku ohustavaid inimtegevuse tegureid ja mõistab, et inimene on osa loodusest.
Oskused:
- Õpilane märkab ja kirjeldab loomi.
Üldpädevused:
mänguoskused
sotsiaalsed oskused
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: avastusõpe - õppekäik loomaaias, vaatlus, arutelu, mäng grupis (“Näljane jääkaru”, “Poolt või vastu”), tunnetamine (sulekatse), mõõtmine/võrdlemine (käpajälg, looma pikkus).
Vahendid: loomaaia kollektsiooni aedikud ja loomad, polaariumi stendid, gloobus, mängukaardid “Kumb loom elab Arktikas?”, näitlikustavad vahendid (jääkaru karv, lumekaku sulg, faasani sulg, jääkarupoja pilt, hülge nahk), mängu "Poolt või vastu" vahendid ( "Jah" ja "Ei" sildid).
Juhis õpetajale:
Õppeprogramm on sobilik alates viiendast eluaastast.
Õppeprogramm viiakse läbi eesti keeles - nõrga eesti keele tasemega gruppidele antud õppeprogramm ei sobi.
Õppeprogammil osalemiseks on vaja saata päring aadressil https://tallinnzoo.ee/telli/
Päringule vastatakse üldjuhul kolme tööpäeva jooksul ning kirjavahetuse teel lepitakse kokku aeg jm täpsemad detailid.
Kui õppeprogrammil osalevad erivajadustega lapsed, palume sellest teada anda programmi broneerimisel. Programmi on võimalik kohandada haridusliku erivajadustega õpilaste jaoks ja ratastooliga liikujale.
Enne loomaaeda tulekut palume õpilastele selgitada, et õppeprogramm on õppetund, millel on kindel teema ja eesmärgid ning kus on erinevaid tegevusi ja ülesandeid. Loomaaias kehtivad reeglid, millest tuleb juhinduda https://tallinnzoo.ee/kulastusreeglid/.
Õppeprogrammi ajal saab aidata õpetaja distsipliini hoida ja vajadusel ka käitumisreegleid meelde tuletada.
NB! Õppeprogramm toimub välitingimustes ning iga ilmaga! Palume riietuda ilmastikukindalt.
Kõik õppeprogrammiks vajalikud vahendid on loomaaia poolt olemas.
Kaasasolevalt õpetajalt küsivad juhendajad suulist tagasisidet vahetult pärast õppeprogrammi, lisaks palub Tallinna Loomaaed pärast õppeprogrammi kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.
Järeltegevused:
Pärast õppekäiku ja enne kirjaliku tagasiside edastamist loomaaiale on saatval õpetajal lasteaias hea võimalus veelkord teha kokkuvõte kogetust. Näiteks uurida lastelt ükshaaval, mis antud õppeprogrammi juures üllatas, mis meeldis, mis ei meeldinud. Alguses võib lapsed jaotada paaridesse, seejärel neljasesse rühma, siis kaheksaliikmeline rühm jne. Järgneb arutelu kogu rühmaga. Teemade paremaks kinnistumiseks soovitame Arktika elanikke joonistada või meisterdada.
Sihtrühm:
Lasteaed
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
150€
Lisainfo:
Pileteid ei lisandu. Hinnas sisaldub iseseisev loomaaiakülastus pärast õppeprogrammi. Iga 5 lapse kohta üks täiskasvanud saatja hinna sees.
Õppeprogrammi ajakava on orienteeruv ning võib mõnevõrra varieeruda sõltuvalt grupist ja oludest loomaaias.
Läbiviimise koht:
Tallinna Loomaaed, algus Paldiski mnt 145 väravas, programmi sisuline osa polaariumi ja kullimäe ekspositsioonialadel.
Läbiviimise asukoht:
59.425802807936, 24.659671783447
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
oppeprogrammid@tallinnzoo.ee
6943300
6943300
Programmi läbiviija:
Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialistid:
Heiko Kruusi (TÜ bioloogia bakalaureus, EMÜ loodusturismi magister, loodushariduse spetsialist alates 2021)
Kätlin Kukebal (EMÜ loodusturismi magister, loodushariduse spetsialist alates 2023, eelnevalt läbinud 2a Õpetaja Kutseõpinguid ja töötanud loodusõpetuse õpetajana)
Jana Kilter (TLÜ geoökoloogia magister, loodushariduse spetsialist alates 2022)
Liina Pork (TÜ bioloogia bakalaureus, loodushariduse valdkonnas alates 2011)
Jaana Emilia Harjula (TLÜ bioloogia bakalaureus, loodushariduse spetsialist alates 2023)
Helina Raja (TÜ keskkonnatehnoloogia magister, loodushariduse spetsialist alates 2015)
Darja Zubareva (loodushariduse valdkonnad alates 2011)
Keel:
Eesti keel
Viited:
Õppeprogrammi tellimine kodulehelt
Seotud failid:
Jääkaru ja Arktika elustik
Jääkaru ja Arktik elustik lasteaiale_2026_0.docx(24.47 KB)
Õppeprogrammi sisukirjeldus
Programmi sisukirjeldus
LA_Jääkaru_ja_Arktika_elustik_Zoo_2026.docx(2.43 MB)
Programmi sisukirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- SISSEJUHATUS (5 min)
Juhendajad arutlevad lastega, kuidas peaks loomaaias käituma, et vältida loomade häirimist või ohtlikke olukordi. Tutvustatakse eelolevat programmi ja selle eesmärke. Suurema grupi korral (alates 20 last) jagatakse grupp kaheks. Kummalgi grupil on oma juhendaja ja järgnevad tegevused toimuvad paralleelselt.
- TEEMAARENDUS (80 min)
Arutelu ja loomaliikide mäng (10 min)
Lapsed vaatlevad juhendaja käes olevat gloobust ning koos arutledes õpitakse selgeks, et Arktika asub põhjapoolkeral. Vaadeldes illustreerivat pilti Arktikast ja kuulates suunavaid küsimusi, arutletakse, millised tingimused valitsevad seal suvel ja millised talvel (nt jää- ja lumeolude ning temperatuuri suhtes), kõne alla tulevad mõisted „polaaröö“ ja „polaarpäev“.
Järgneb mäng „Kumb loom elab Arktikas?“, kus lastele näidatakse kahekaupa loomapilte (näiteks punarebane ja polaarrebane). Laste ülesandeks on arvata, kumb neist elab Arktikas ja vastavalt liikuda vasakule või paremale poole. Selgitatakse välja õiged vastused, rõhutades mitmete põhjamaiste loomaliikide nimetusi (polaar- ja põhja- eesliited) ja laste märkamisosavust (mis värvi on looma kasukas, kas märkate väikseid kõrvu jne). Mängu abil saavad lapsed üheskoos aimu põhilistest Arktika asukatest.
Õppekäik polaariumis (30 min)
Grupiga suundutakse polaariumi ekspositsioonialale jääkarusid otsima. Vaadeldakse loomaaia jääkarusid ning arutletakse, mille abil jääkaru nii külmas kliimas toime tuleb. Näitlikustamaks karvastiku olulisust, katsutakse ehtsat kaasavõetud jääkaru karva näidist. Kui jääkarud ujuvad, vaadeldakse neid veealuselt vaateplatvormilt. Laiade käppade ilmestamiseks saavad lapsed hea õnne korral käe basseiniklaasi vastu pannes võrrelda selle suurust jääkaru käpaga. Kui jääkarud parajasti ei uju, saavad lapsed võrdlemiseks kasutada stendimaterjale, kus asetavad käed suure käpajälje pildi peale.
Möödutakse maailma karude ekspositsiooniosast, kus on elusuuruses karude pildid - seal võrreldakse koos kogu grupiga enda/õpetaja ning jääkaru pikkust ja selgitatakse välja maailma suurim karuliik.
Vaadeldakse jääkaru koobast ja selle funktsiooni. Foto abil tutvutakse vastsündinud jääkarupojaga ja selgub tõde jääkarude talveune kohta. Grupil on võimalus ka ise jääkaru koopasse pugeda ja proovida omal nahal, mis tunne võib jääkarudel koopas olla.
Basseinide juures õpitakse stendidel asuvate värviliste jooniste näitel selgeks ka jääkarude jahipidamise viisid ja lemmik toiduobjektid.
Arutletakse, mis juhtub kliima soojenedes, kuidas see mõjutab jääkarusid. Mida inimesed saaksid olukorra parandamiseks teha. Teemat aitavad paremini mõista stendimaterjal (jääkarusid ohustavad tegurid, lihtsustatud toiduahela stend).
Eesmärgiga rõhutada, et inimene on osa loodusest, juhtida tähelepanu jääkarude tähtsusele põlisrahvaste kultuuris, tehakse põgusalt juttu inuittide traditsioonilisest eluviisist (sh hülgejaht ja jääkararude küttimine).
Arutelu illustreerimiseks kasutakse polaariumi stendimaterjale, kaasavõetud viigerhülge nahka ja illustreerivat pildimaterjale.
Liikumismäng “Näljane jääkaru” (10 min)
Mängu eesmärk on mänguliselt kinnistada jääkaru jahipidamisviise ja kohastumusi, mis aitavad tal Arktikas ellu jääda.
Lastel palutakse ette kujutada arktilist elukeskkonda (külm, tuuline, muutuvad jää-ja lumeolud). Järgnevalt kirjeldab juhendaja võimalikku stsenaariumi, kuidas üks jääkaru võib hüljest tabada. Näiteks jääkaru liigub ettevaatlikult lahvanduste vahel, tõuseb tagakäppadele, et haista hüljest, märgates hüljest, jääb käppadega nina peites varitsema, tagakäppadele tõustes püüab purustada jää jne ning lastel palutakse vastavalt mängualal ettevaatlikult hiilides jääkaru moodi liikuda, vaadata tähelepanelikult ümbrust, sirutada kael haistmiseks pikaks välja, jääda liikumatult varitsema, purustada "esikäppadega" jää jne.
Õppekäik kullimäel (20 min)
Kõnnitakse kullimäele. Üheskoos vaadeldakse lumekakku ning arutletakse, millised omadused aitavad tal külmas kliimas toime tulla (nt “sulesaapad”). Samuti tutvutakse piltide abil lumekaku peamise toiduobjekti, lemminguga.
Järgneb praktiline tunnetamise katse. Lapsed seisavad ringis. Üks laps paneb kaks peopesa enda ette ja silmad kinni - juhendaja silitab ühte kätt ühe, teist kätt teise sulega. Laps tõstab üles käe, kumb tundub talle pehmem. Ühtlasi viiakse läbi lennu kuulamise katse-juhendaja lehvitab järgemööda mõlema sulega ning lapsed võrdlevad erinevat lehvitamisest kostuvat heli. Sedasi selgitatakse kakkude hääletu lennu põhimõtet, et lumekakk karmis kliimas saagist ilma ei jääks - pehme sule serv on siinkohal suureks abiks.
Väidete mäng “Poolt või vastu” (10 min)
Juhendaja ütleb teemakohase väite (kokku 10 väidet jääkarude, lumekakkude ja hüljeste kohta) ning osalejad peavad seda kuuldes valima endale positsiooni: JAH (olen nõus) või EI (ole nõus). Kui osalejad on oma poole valinud, siis toimub lühike arutelu.
- KOKKUVÕTE (5 min)
Tunni lõpus arutletakse, mida lapsed tunnis teada said, mis oli nende jaoks eriti huvitav, mis meeldis vähem ning kas õppetunni eesmärgid said täidetud.