Õppeprogrammid

Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi kahe juhendaja vahel). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma mis toimub taime- ja loomariigis kevadel. Tehakse loodusvaatlusi ja otsitakse kevade märke looduses. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal arvestama looduskeskkonnaga.

Programmi tegevused toimuvad Valgejärve matkarajal või Järveotsa järve ääres kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samad tegevused kuid erinevas järjestuses. Grupid vahetuvad juhendajate vahel. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel. 

Õppeprogrammi lühikirjeldus;

Matk algab Järveotsa järve äärest koos juhendajaga, kes kannab metsaema kostüümi. Toimub järve vaatlus ja matk tipi-telgini, kus on süüdatud lõke.

Matka käigus toimub talvise metsa vaatlus ja uurimine.Lume olemasolul vaadeldakse luubiga lumehelbeid või uuritakse lumehelbeid fotodelt. Kes elab metsas? Otsitakse loomade tegevusjälgi talvisest metsast. Tipi telgis meisterdatakse rasvakäbi lindudele. 

Õppeprogramm toimub Ellamaa rahvamajas, “Rabalabor” loodusõppe klassis ja saalis. Klass jaotatakse neljaks rühmaks ning rühmad vahetavad programmi vältel kohti. 

Uuritakse binokulaari ja mikroskoobiga turbasambla rakulist ehitust, kaalutakse ja mõõdetakse kuiva ja märga turbasammalt. Nuputatakse aktiivseinal sõnapaare rabast ja kujundatakse Eesti ning raba kujunemise pusle. Lapsed õpivad eristama madal- ja kõrgsoo turvast ning erinevaid tooteid, mida turbaliikidest valmistatkse. Õpitakse interaktiivsete vahenditega tundma rabataimi.

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.