Programmi tegevused toimuvad Valgejärve matkarajal või Järveotsa järve ( kaartidel nimetatud ka Selgjärv) ääres kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samad tegevused kuid erinevas järjestuses. Programmi juhendab korraga kaks juhendajat ja grupid vahetuvad juhendajate vahel. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel.
Teemad sügisel:
Õpitakse tundma sügisvärvides puid.
Marjade ja seente leidmine loodusest.
Kuidas metsloomad valmistuvad talveks? Talvitumispaikade otsimine.
Lindude ränne.
Järve ja vee elustiku vaatlus ja veeohutus
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus:
2) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus; eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus), matemaatika (mõõtmine, mõõteskaalade lugemine)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - kuidas liigid on omavahel ja keskkonnaga seotud. Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusess
Õpitulemused:
Õpilane
• teab nimetada aastaaegade vaheldumise tunnuseid metsas ja veekogu ääres;
• tunneb järve ja metsa elukeskkonda ning toob näiteid neis leiduvatest taimedest ja loomadest;
• mõistab putukate, metsloomade ja veeloomade eluviisi muutust vastavalt aastaajale (areng, aktiivsus, sigimine, talvitumine)
• kuulab ja eristab loodushääli;
• oskab teha lihtsamaid ilmavaatlusi
• oskab käituda looduses hoolivalt ja järgida ohutusreegleid;
• teab nimetada aastaaegade vaheldumise tunnuseid metsas ja veekogu ääres;
• tunneb järve ja metsa elukeskkonda ning toob näiteid neis leiduvatest taimedest ja loomadest;
• mõistab putukate, metsloomade ja veeloomade eluviisi muutust vastavalt aastaajale (areng, aktiivsus, sigimine, talvitumine)
• kuulab ja eristab loodushääli;
• oskab teha lihtsamaid ilmavaatlusi
• oskab käituda looduses hoolivalt ja järgida ohutusreegleid;
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Metoodid: liigi määramine, vaatlemine, grupitöö, mõõtmine, võrdlemine
Vahendid:
13 luupi- igale lapsele
- 5 topsluupi- rühmdele
- 1 akvaarium ja 5 veeanumat-rühmatööks
- 5 kahva-rühmatööks
- plakatid ja määrajad
- 5 veekraadi rühmatööks
- secci ketas vahetub rühmades
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada rühma suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada. Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel ja ohutuse tagamisel. Programm toimub õues, palume riietumisel arvestada ilmaga, vihma korral jalga kummikud.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
2,5 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Sügis
Hind:
200€
Lisainfo:
Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega lastel, kuid palume eelnevalt teavitada juhendajat õpperühma tööd puudutavatest eripäradest, et jõuaksime kasutusele võtta õppetööd toetavad kohandused.
Läbiviimise koht:
Valgejärve matkarada, Saue vald, Harjumaa
Läbiviimise asukoht:
59.042505288625, 24.18221855
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
valgejarve@valgejarve.ee
+372 5019255
+372 5019255
Programmi läbiviija:
Helena Pruul: Loodusgiid, kes on lõpetanud matkajuhi kursused Luual ja loodusgiidi eriala Haapsalu Kutsehariduskeskuses
Katrin Salep: Lasteaia pedagoog, kes omab magistrikraadi koolieelses pedagoogikas
Kristel Kadak: Loodusainete õpetaja, kes omab magistrikraadi bioloogia õpetaja erialal
Margit Levoll: Inglise keele õpetaja. Lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidi eriala, magistrikraad filoloogias
Marje Suharov: Magistrikraad metsainseneri erialal
Merike Palts: Loodusainete õpetaja, magistrikraad geograafia õpetaja erialal
Natali Käsk-Nõgisto: Rakenduslik kõrgharidus noorsootöö alal ja bakalaureus muinsuskaitse ja konserveerimine alal.
Ulvi Lepplaan: Loodusinete õpetaja, magistrikraad põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal.
Andrus Kuiva: On läbinud jalgsimatkamise ja veematka koolitused ning omab jalgsimatkamise 4 taset.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Sügisene loodus metsas ja veekogu äätes I kooliaste
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevused ja ajakava
Sissejuhatus Järveotsa järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma erinevate taimede ja loomade kohastumisi aastaaegadele vastavalt nii metsas kui järve ääres. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal hoidma looduskeskkonda. 20 minutit
Esimese rühma tegevused järve ääres (50 minutit)
Selgitatakse, mis toimub kevadest sügiseni kahepaiksete ning kalade arengus. Kuidas järveelustik valmistub talveks ja mis elutingimused on järves talvel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku, mõõdetakse vee temperatuuri, vaadeldakse vee läbipaistvust ning püütakse veeloomi.
Õpilased jagunevad 3-4 liikmelistesse rühmadesse, igale rühmale jagatakse töövahendid. Termomeetrid veetemperatuuri mõõtmiseks, kahvad, lusikad, plastikämbrid, secci ketas. Juhendaja tutvustab töövahendite kasutamist ning annab juhised ohutuks tegutsemiseks. Püütakse veeloomi akvaariumisse. Püütud veeloomade vaatlemine ja määramine toimub juhendaja abil. Veeloomi võrreldakse vee-elustiku määraja piltidega. Õpilased kirjeldavad veelooma suurust, värvust, jalgade arvu jt. Kirjeldatakse veeloomade arenguetappe.
Pärast vaatlusi ja määramist lastakse veeloomad ohutult järve tagasi.
Räägitakse veest kui elukeskkonnast ning kuidas inimtegevus mõjutab vee kvaliteeti ja kuidas keskkonna muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme.
Järve kaldal oleva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja mida teha õnnetuse korral.
Teise rühma tegevused metsas 50 minutit.
Metsaretk kuni 1 km. Õpitakse tundma puid, sügisvärvide leidmine loodusest. Marjade ja seente leidmine loodusest. Söödavate marjade (pohlad ja mustikad) otsimine ja maitsmine. Mürgiste marjade tutvustamine (piibeleht, näsiniin).
Metsa helide kuulamine, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur, valikvastustega töölehe täitmine). Arutletakse, milline näeb välja mets samas kohas aastaaegade muutumisel.
Arutletakse, mis toimub metsloomade elus sügisel ning kuidas metsaloomad valmistuvad talveks.
Talvitumiskohtade otsimine.
Kuulatakse metsa hääli ja linnulaulu. Arutletakse miks lindude laul ei ole sügisel nii häälekas ja miks linnud talveks siia jääda ei saa. Räägitakse lindude rändest.
Metsakuklaste ja nende elukeskkonna vaatlemine. Metskuklaste elukorralduse selgitamisel on abiks sipelgapesa joonistus/läbilõige plakatil. Arutletakse, mis toimub sipelgate elus sügisel ja kuidas sipelgad valmistuvad talveks. Lapsed kirjeldavad sipelgat ja joonistavad selle oksaga liivaplatsile. Keskkonnahoidliku käitumise kujundamine: kuidas käituda sipelgapesa juures nii, et ei ohustaks sipelgaid.
Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus 20 minutit
Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue teadmise, mis ta õppekäigul sügise kohta teada sai. 10 minutit