Valgejärve elukeskkond
Marje Suharov

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

 

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilane:
1. mõõdab ja kirjeldab vee füüsikalis-keemilisi omadusi,
2. oskab kasutada mõõtevahendeid ja jälgib seejuures eneseohutust,
3. oskab kasutada püügivahendeid ja jälgib seejuures eneseohutust,
4. määrab vees elavaid selgrootuid lihtsa määraja abil,
5. arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme,
6. võrdleb kahe erineva veekogu omadusi ja seal elavaid selgrootuid.
7. märkab ja kirjeldab inimtegevuse mõju veekogu ääres,
8. arutleb veekogude kaitsevajadusest.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Loodusteaduslik uurimus, veekogu kui uurimisobjekt, loomade kohastumine eluks vees, järvevee omadused, elutingimused järves ja järve elustik.

Meetodid:

Õpilane teostab mõõtmised ja vaatlused ning võrdleb kahe erineva veekogu omadusi ja seal elavaid selgrootuid.

Kõikide gruppide peale on kasutada 2 Secchi ketast veeläbipaistvuse uurimiseks, seda tuleb kordamööda kasutada.

Iga grupp (3-4 õpilast) saab endale õppepäevaks ühe komplekti vahendid uuringute läbiviimiseks:

  • kahv veeoleste püüdmiseks;
  • luubid (tavaline ja topsluup) vee-elustiku lähemaks vaatlemiseks;
  • indikaatorpaberid vee pH mõõtmiseks;
  • binokulaar- veeorganismide määramiseks; 
  • vee-elustiku mapp koos lihtsustatud välimäärajaga.
  • termomeeter veetemperatuuri mõõtmiseks.
  • kandik
  • petritassid
  • pinsetid
  • lusikad
  • prepareerimisnõel
  • proovivõtmiseks ja veeoleste hoiustamiseks väikesed plastist topsid
  • plastikust läbipaistvad ämbrid

Praktilised tööd tehakse väikeses grupis kahe erineva veekogu ääres, millele järgneb ettekanne oma uurimistulemustest tervele klassile. Kõik uuringud tehakse juhendaja õpetuste ja näpunäidete kohaselt, tulemused märgitakse trükitud töölehtedele.

Juhis õpetajale:

Riietuda mugavalt ja mitmekihiliselt, jalga mugavad veekindlad jalanõud. Igal lapsel kaasa võtta veepudel/termosega tee ja lõuna (võileib vm energiaamps). Söögipaus on programmi keskel.

Ootame õpetajalt infot klassi eripärade kohta enne matka, mida on vaja matkajuhil arvesse võtta. Matkal soovime kaasa tulevalt õpetajalt aktiivset osavõttu õpilaste tähelepanu juhtimisel õpitavasse ja vajadusel looduses liikumise hea tava meelde tulemist õpilastele.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kestus:

4 tundi

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

150€

Lisainfo:

Programmi alguses tuletatakse õpilastele meelde veekogu ääres liikumise põhitõed. Liikudes ühe järve äärest teise äärde kõnnib juhendaja matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Matkarada on tähistatud ja väga hästi läbitav metsarada. Vahepeal on lühikesed lõigud laudteed. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.

Juhul kui tuleb kaks klassi korraga, siis üks alustab Järveotsa järve äärest ja teine matkab kohe Valgejärve äärde ja pärast tehakse vahetus.

Läbiviimise koht:

Järveotsa järv, Valgejärv ja nendevaheline matkarada (ca 1,8 km) Saue vald, Harjumaa

Läbiviimise asukoht:

59.096102743442, 24.151591919246

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Õppekäigul on ühe klassiga üks juhendaja - Marje Suharov, Eliko Kõiv, Kristel Kadak, Ulvi Lepplaan. Kõik juhendajad omavad kõrgharidust loodusteadustes, lisaks on  läbinud Sagadi Looduskooli looduse vahendaja täiendkoolituse.

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Õppetöö algab Järveotsa järve äärest. Juhendaja tutvustab piirkonda, Järveotsa järve, õppe-eesmärke ja vahendeid, mida kasutama hakatakse. Tuletatakse meelde ka veekogu ääres käitumise head tava ja turvalisust (15-20 min).

Seejärel moodustatakse õpilastest grupid (3-4 õpilast grupis), kes saavad uuringu läbiviimiseks vahendid mõõtmiseks ja selgrootute püüdmiseks. Juhendaja annab ülevaate, milliseid tegevusi tuleb teha ja gruppides tuleb teha tööjaotus, kes mille eest vastutab (6-8 min).

Töölehtedele tuleb kirja panna nii mõõtmise tulemused kui vaatlusandmed. Kõik uuringud tehakse juhendaja õpetuste ja näpunäidete kohaselt (45 min)

Pärast Järveotsa järve uurimist on lõunapaus (15-20 min) ja siis matkatakse Valgejärve äärde teist veekogu samamoodi uurima. Uurimistöö tarbeks vajalikud vahendid (v.a binokulaarid) tuleb õpilastel kaasa võtta ja pärast tagasi tuua. (20-30 min)

Valgejärve ääres tehakse mõõtmised, vaatlused, võrreldakse kahte veekogu ning nendes elavaid selgrootuid. Õpilased arutlevad juhendaja juhtimisel veekogude vajalikkusest ja kaitsest. (30 min)

Päeva kokkuvõtteks iga grupp esitleb oma uurimistöö tulemusi ja antakse tagasiside. (20 min)

Mängitakse keskkonnateemaline mäng ning matkatakse tagasi Järveotsa järve äärde. (15+30 min)

Õpetajale saadetakse tagasiside küsitlus e-mailile pärast matka.

Viimati uuendatud:

15.04.2021