Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.
Vaatluse all on kaks järve:
Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.
Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.
Междисциплинарная интеграция:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
Ainetevaheline lõiming:
Matemaatika: Andmete kogumine, veeparameetrite mõõtmine ja fikseerimine (temperatuur, läbipaistvus, sügavus), tulemuste võrdlemine ja analüüs.
Eesti keel ja kirjandus: Mõistete selge kasutamine, rühmatöös osalemine ja arutlemine, oma uurimistöö tulemuste suuline esitlemine ja analüüs.
Liikumine: Maastikul ja matkarajal liikumine (u 3,5 h välitegevus), kehaline aktiivsus looduses.
Sotsiaalained / Inimeseõpetus: Rühmatöö ja rollide jaotus, koostöö, ohutusreeglitest kinnipidamine
Seosed läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“: Õppeprogramm kujundab õpilastes arusaama veekogude tähtsusest elukeskkonnana ning nende loodusliku mitmekesisuse hoidmise vajalikkusest.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
1. mõõdab ja kirjeldab vee füüsikalis omadusi;
2. kasutab mõõte- ja püügivahendeid sihipäraselt ning jälgib seejuures ohutusnõudeid;
3. määrab vees elavaid selgrootuid lihtsa määramistabeli/määraja abil;
4. võrdleb kahe erineva veekogu füüsikalisi omadusi ja seal elavaid selgrootuid?, aga taimestik
5. arutleb vee kui elukeskkonna eripärade üle ning selgitab, kuidas elutingimused mõjutavad seal elavaid organisme;
6. märkab ja kirjeldab inimtegevuse mõju siseveekogudele ja nende ümbrusele;
7. mõistab puhta veekeskkonna väärtust ning arutleb siseveekogude ja vee-elustiku kaitsevajaduse üle
Методы:
Õppevahendid ja -materjalid:
Õppemeetodid:
Uurimuslik õpe (vaatlus, mõõtmine, katsetamine), rühmatöö, kahvapüük, liigimääramine määramisjuhendi abil, võrdlev analüüs, töölehtede täitmine, uurimistulemuste esitlemine (suuline ettekanne) ja kokkuvõttev arutelu.
Õppevahendid ja -materjalid:
Kõik vajalikud uurimis- ja määramisvahendid on ette nähtud rühmatööks (3–4 õpilast rühmas) ning neid on osalejate arvu arvestades piisavalt:
Mõõte- ja püügivahendid: Veekahvad, plastikust läbipaistvad ämbrid, proovivõtmiseks ja hoidmiseks väikesed plasttopsid ja plastlusikad, veetermomeetrid ning ühiselt kasutatav Secchi ketas vee läbipaistvuse määramiseks.
Vaatlus- ja määramisvahendid: Luubid (tavalised ja topsluubid) ja vee-elustiku õpimapp koos piltmäärajaga.
Töö- ja jaotusmaterjalid: Trükitud töölehed igale rühmale, kirjutusalused ja kirjutusvahendid.
Руководство для учителя:
Eelnev kooskõlastamine ja infovahetus:
Pärast õppeprogrammile registreerumist saadetakse saatvale õpetajale e-posti teel kinnitus koos eelteabega: täpne ajakava, asukohakaart, kogunemiskoht ja soovitused riietumiseks ning varustuseks. Õpetaja teavitab programmi korraldajat enne programmi toimumist e-posti või telefoni teel grupi suurusest, õpilaste vanusest, võimalikest erivajadustest (nt liikumispiirangud, tervislikud eripärad või käitumuslikud eripärad) ja kooli erisoovidest, et juhendaja saaks tegevusi vajadusel kohandada.
Õpetaja roll ja ootused saatvale õpetajale:
Enne programmi: Õpetaja tutvustab õpilastele eelseisva õppeprogrammi teemat, vaatab üle varustuse ja riietuse nõuded (mitmekihiline ilmastikukindel riietus, veekindlad jalanõud/kummikud, joogivesi/soe tee ja kerge lõuna/energiaamps) ning teavitab juhendajat grupi eripäradest.
Programmi ajal: Õpetajalt oodatakse aktiivset osalemist ja koostööd juhendajaga. Õpetaja toetab grupi hallatavust, aitab suunata õpilaste tähelepanu õpitegevustele, aitab vajadusel rühmatööde läbiviimisel ning tuletab õpilastele meelde looduses liikumise ja heade käitumistavade reegleid.
Pärast programmi: Õpetaja aitab koolis teha õpitud teemast kokkuvõtte (soovi korral kasutab programmi teemasid ainetundides) ning vastab e-posti teel saadetavale tagasisideküsitlusele.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmi alguses tuletatakse õpilastele meelde veekogu ääres liikumise põhitõed. Liikudes ühe järve äärest teise äärde kõnnib juhendaja matkarajal ees, õpilased tema kannul ja õpilastega kaasas olev saatja/õpetaja on viimane. Matkarada on tähistatud ja väga hästi läbitav metsarada. Vahepeal on lühikesed lõigud laudteed. Matkajuhil on kaasas esmaabikott ootamatuteks õnnetusjuhtumisteks.
Juhul kui tuleb kaks klassi korraga, siis üks alustab Järveotsa järve äärest ja teine matkab kohe Valgejärve äärde ja pärast tehakse vahetus.
Место проведения:
Место исполнения:
59.096102743442, 24.151591919246
Programmi läbiviija:
Õppekäigul on ühe klassiga üks juhendaja - Marje Suharov, Kristel Kadak, Ulvi Lepplaan. Kõik juhendajad omavad kõrgharidust loodusteadustes, lisaks on läbinud Sagadi Looduskooli looduse vahendaja täiendkoolituse.
Язык:
Длинное описание:
Ajakava ( 3,5 -4 h ):
- 15 min – Kogunemiskohta saabumine, tutvumine, häälestus ja ohutusreeglite läbirääkimine.
- 45 min – I etapp (Järveotsa järv): Vee füüsikaliste omaduste mõõtmine ja veeselgrootute kahvapüük, liikide määramine määramistabeli abil, töölehtede täitmine
- 25 min – Siirdumine mööda õpperada Järveotsa järve äärest Valgejärve äärde
- 15-20 min- Lõunapaus
- 45 min – II etapp (Valgejärv): Lubjarikka ja toitainevaese rabajärve vee omaduste mõõtmine, püügivaatlused, liikide määramine ja võrdlus Järveotsa järvega.
- 25 min – III etapp- Siirdumine tagasi Järveotsa järve äärde;
- 20 min – kogutud andmete võrdlemine, kokkuvõttev arutelu , tagasiside, lõpetamine ja teele saatmine.
Õppeprogramm algab Järveotsa järve ääres. Juhendaja tutvustab piirkonda, teemat, päeva õppe-eesmärke ja kasutatavaid uurimisvahendeid. Lepitakse kokku ja tuletatakse meelde veekogu ääres ning maastikul liikumise ohutus- ja käitumisreeglid.
Sissejuhatus (20 min)
Moodustatakse 3–4-liikmelised uurimisrühmad. Rühmadele jagatakse uurimisvahendid (veekahvad, vaatlusvannid, plastämbrid, luubid, veetermomeetrid, Secci ketas, plastlusikad, töölehed, töölehtede alused, kirjutusvahendid). Juhendaja selgitab tööjuhendit ning rühmades lepitakse kokku rollid ja tööjaotus (kes mõõdab, püütud elustikku kogub, kirja paneb jne). (20 min)
I etapp -Järveotsa järv (40 min):
Rühmad viivad läbi uurimistöö juhendaja näpunäidete järgi. Uurimistöö toimub 3–4-liikmelistes rühmades (kokku kuni 6 rühma)
1. Vee füüsikaliste omaduste mõõtmine:
Veetemperatuur: Iga rühm asetab veetermomeetri kalda juures vette, hoitakse umbes 1–2 minutit ning tulemus kirjutatakse töölehele.
Vee läbipaistvus: Kasutatakse ühiselt Secchi ketast. Ketas lastakse nööri otsas aeglaselt vette kuni selle valge-must muster kaob silmist, määratakse sügavus nööril ja tulemus kirjutatakse töölehele.
Vee värvus ja omadused: Võetakse veeproov läbipaistvasse plastämbrisse ja hinnatakse vee värvust.
2. Veeselgrootute püük ja vaatlus:
Kahvapüük: Iga rühm teeb veekahvaga püügi järvevees.
Elustiku kogumine: Kahva sisu loputatakse puhta järveveega täidetud läbipaistvasse vaatlusämbrisse
Uurimine ja määramine: Selgrootute paremaks vaatlemiseks ja eraldamiseks kasutatakse topsluupe või tavalisi luupe. Selgrootute liikide tuvastamiseks kasutatakse vee-elustiku õpimappi ja piltmäärajaid.
Elustiku säästlik käsitlemine: Selgrootute tõstmiseks ja eraldamiseks kahvast ja vaatlusämbrist kasutatakse pehmeid plastiklusikaid
3. Andmete fikseerimine ja elustiku tagasilaskmine:
Mõõtmistulemused (temperatuur °C, läbipaistvus, vee värvus) ning määratud selgrootute liigid märgitakse töölehele
Pärast vaatluse ja määramise lõpetamist valatakse kõik püütud selgrootud vaatlusvannidest ettevaatlikult tagasi Järveotsa järve
(40 min)
II etapp: matk Valgejärve äärde (20 min)
Liikumine piki matkarada Järveotsa järve äärest Valgejärve äärde. Õpilased võtavad kaasa töölehed koos alustega, kirjutusvahendid, veetermomeetri, luubi ja vaatlusämbri.
Lõuna (15 min)
Valgejärve äärde jõudes on lõunapaus.
III etapp- Valgejärv (40 min)
Rühmad esitlevad oma uurimistulemusi ja järeldusi. Püütud selgrootud lastakse veekogusse tagasi. (60 min)
Teise veekogu – Valgejärve (toitainetevaese ja lubjarikka rabajärve) ääres viiakse läbi sarnased uuringud, et saada võrdlusmaterjal Järveotsa järvega.
Vee omaduste mõõtmine: Uurimisrühmad mõõdavad veetermomeetriga veetemperatuuri, määravad läbipaistvas plastämbris vee värvuse, vee läbipaistvust saab hinnata silma järgi. Mõõtmistulemused kantakse töölehele.
Veeselgrootute püük ja vaatlus: Valgejärve ääres kahvapüüki ei toimu. Püütakse veeselgrootuid veest kätte saada plastiklusikaga või plastiktopsidega. Saak tõstetakse läbipaistvatesse vaatlusämbrisse.
Määramine: Luupide, topsluupide ja piltmäärajate abil tuvastatakse leitud selgrootud j akirjutatakse töölehele.
Elustiku säästlik käsitsemine: Selgrootud eraldatakse pehmeid plastiklusikaid kasutades ja valatakse pärast määramist tagasi Valgejärve.
IV etapp- matk tagasi Järveotsa järve äärde (20 min)
V etapp- kogutud andmete võrdlemine ja kokkuvõte (20 min)
Iga uurimisrühm esitleb lühidalt oma mõõtmistulemusi ja põhilisi avastusi teistele rühmadele Juhendaja juhtimisel toimub kokkuvõttev ühisarutelu.
Lõpetuseks puhastatakse uurimisvahendid ja tagastatakse kõik kasutatud õppevahendid tagasi juhendajale.