Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel erinev uurimisteema.

Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?

Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.

Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle. Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.

Tutvume välioludes erinevate lindude määramist hõlbustavate tunnustusega. Õpime tundma linnuretke piirkonnas kohatud linnuliike peamiselt nende laulu ja välimuse kaudu. Kasutame erinevaid määramisvahendeid paberil ja nutiseadmes ning käsitsema binoklit. Mõtestame lahti asula ja metsa linnu- ja elurikkust mõjutavaid komponente.

KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist. Veel on vabu programme.

Talv on sobiv aeg esmaseks tutvumiseks tavalisemate aialindudega. Lindude abistamine täiendava toitmisega pakub põnevat avastamist ja vaimset rahuolu, osalejad saavad tegevust jätkata kodus koos vanematega. Talvine linnuprogramm tutvustab meil kuni 10 levinumat aialindu ning nende toitmise põhitõdesid. Arutame, kuidas aitab lindude toitmine kaasa elurikkuse säilitamisele ja suurendamisele meie aedades. Teeme välikäigu lasteaia ümbruses talilindude vaatlemiseks ja õppimiseks.

KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist. Veel on vabu programme.

Õpilased osalevad otsimismängus loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tuleb leida QR-koodidega märgistatud haruldased ja hävimisohus liigid. Rühmatöös tuleb lahendada ülesandeid muuseumis ja digikeskkonnas ning vastata küsimustele ohustatud ja haruldaste liikide kohta. Saab teada ohustatuse kategooriatest maailma punases nimestikus, looduskaitsest Eestis. Arutletakse loodushoidliku ja jätkusuutliku käitumise  ja  koosluste elurikkuse ning kaitse üle maailmas ja Eestis. Õpilased uurivad, kas või miks on Euroopa naarits, orangutan, kiivi, ebapärlikarp, jääkaru, merikilpkonn, hallpapagoi, soomusloom, tiiger, mustlaik-apollo, kaelkirjak, latimeeria jt ohustatud liigid. Õppeprogrammi lõpus tutvustavad rühmad oma praktilise töö tulemusi ja toimub arutelu.