Õppeprogrammid

Programm keskendub Arktikale ja tundraaladele ning seal elavatele loomaliikidele. Koos lastega arutletakse, kuidas loomad oma elukeskkonnas hakkama saavad. Otsitakse vastused küsimustele, kust jääkaru süüa saab ja kelle udusuled on kõige soojemad, kas hülgel vees külm ei ole ning kes on kiirem ujuja. Vahval retkel külastatakse polaariumi ja kullimäe ekspositsioone, uued teadmised kinnistatakse lustlike õppemängudega. Programmi käigus käsitletakse polaarloomade näitel ka kliimamuutuste temaatikat ning arendatakse jätkusuutlikku mõtteviisi.

Õppeprogramm on sobilik 5-7-aastastele.

Seiklus Tsitres annab võimaluse tutvuda Tsitre rannas paikneva põlise suvemõisa pargiga. Tutvume kultuuripärandiga ja puude-põõsastega.

Matkates ja meeskondadena töötades kinnistuvad teadmised loodusest ja selle kaitses. Kuna tegutseme Lahemaa rahvuspargis, käsitleme   looduskaitse ja kestliku ellusuhtumise teemasid. Käime vaatetornis.

Loomaaed on koduks paljudele loomadele erinevatest elukeskkondadest. Programmi käigus vaadeldakse loomi ja neile kujundatud kodu loomaaias ning võrreldakse seda loodusliku elukeskkonnaga. Lapsed õpivad seostama looma välimust ja käitumist tema elukeskkonnaga ja saavad teada, et erinevatel loomadel on erinevad vajadused. Lastega arutletakse ka elupaikade hävimisega seotud teemadel. Praktilise liikumisülesande käigus saavad lapsed meenutada õppeprogrammi käigus kogutud teadmisi ning nende abil seostada looma ning elupaiga. 

NB! Õppeprogramm on sobilik 5-7-aastastele!

Õpilane õpib tundma aastaaegade vaheldumist looduses, jälgib ja märkab olenevalt aastaajast erinevaid tunnuseid. Õpib tundma järveäärset loodust ja omandab oskuse tegutseda looduses ning saab seikluselamuse.

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.