Õppeprogrammid

Seljakotiprogrammi kõige olulisemaks osaks on 20 matkakotti, mis on komplekteeritud loodusõppeks vajalike vahendite ja määrajatega. Programmis osalejad saavad kaasa vahendid loodusõppeks ja õpperaja kaardi. Matka marsruut kulgeb mööda matkarada. Matka marsruut on koostatud matka jooksul läbitavate punktidena, mille juures tuleb lahendada ülesanded.

Vapramäe maastikukaitseala on sihtkaitsevöönd, retke alguses selgitatakse õpilastele kaitse –eesmärke ning juhitakse tähelepanu vastutustundlikule käitumisele (kõndimine vaid matkarajal, jäätmete sorteerimine ning jäätmete metsa mittejätmine, räägitakse inimese ja looduse suhtest läbi aegade Vapramäel). Puidu mahu mõõtmise kaudu saab luua seoseid väärtuste vahel- kas väärtustada vana metsa ja sealset elustikku või palgist saadavat tulu (miks on vaja kaitsealasid).

Programm on mõeldud klassiga koos liikumisena koos juhendajaga. Gümnaasiumiastmes on kõige olulisemaks osaks programmis taimede iseseisev määramine määrajate abil. Juhendajal on määramisel abistav roll.  Soovi korral võib õpetaja retkele minna ka ilma retkejuhita. Palume enda eelistusest teada anda enne matka.

Programmi lõpuosas kontrollitakse õpilaste vastuseid, et selgitada välja teema omandamine, toimub arutelu tekkinud probleemide üle. Õpetaja täidab tagasisidelehe.

Õppeprogramm lähtub keskkonnaameti poolt koostatud õppemängust “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” ning õppeprogrammi läbiviimiseks koostatud juhendist. Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.

Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta gümnasistide teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.

Õppeprogrammi abil tõuseb teadlikkus igapäevaelu ressursi- ja energiakasutusest, mis on seotud meie toidu-, vee-, soojuse-, transpordi-, elektri- ja heaoluteenuste kasutamisega ning jäätmete tekitamisega – saadakse teavet säästlikust tarbimisest – mõistetakse säästva arengu põhimõtet. Õppeprogrammi käigus teadvustatakse inimeste igapäevast Maa ressursside kasutust – tutvustatakse inimeste erinevaid kodumajapidamisi õppemängu “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” abil.

Antud programm toimub Emajõel laevaga sõites. Pingevaba keskkond ning vahetu kontakt loodusega annavad hea võimaluse tutvustamaks Emajõe vesikonna elukeskkonda. Teemadeks on ohutu liiklemine veekogul ning inimtekkeline reostus. Retke käigus õpitakse tundma ohutult veekogul liiklemise põhitõdesid. Tutvustatakse Emajõge, selle hetkeseisundit ning võimalikke reostusallikaid ning ohte. Selgitatakse erinevaid võimalikke viise reostuse eemaldamiseks.

Praktilises rühmatöös ehitavad õpilased realistliku asula ja selle lähiümbruse maastikumaketi puude, majade, teede, põldude, metsade, veekogude ja muude objektidega arvestades, et see toetab elurikkust. Õpilased tutvuvad maastiku struktuuri mõjuga liikidele ja kooslustele ning inimtegevuse mõjuga tänapäevaste maastike kujunemisel. Analüüsitakse koostatud makette: millistele liikidele oleks selline maastik hea, millistele mitte ja kuidas inimesel seal elada oleks. Arutletakse loodusressursside kasutuse üle ja lahendatakse praktiline elurikkuse, asula ja lähiümbruse tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Programm toimub õppeklassis ja TÜ loodusmuuseumis. Loodusmuuseumi püsinäitusel tutvume ka elustiku liigirikkusega.

Õppeprogrammis antakse ülevaade linnulauludest, lindudest ja nende rühmadest. Õpilased õpivad Eesti linde tundma laulu järgi, nad kirjeldavad ja vaatlevad linde, tutvuvad lindude tunnuste, eluviisi ja pesitsemisega ning keskkonnaprobleemidega. Õppeprogramm toimub TÜ loodusmuuseumis või kooli juures. Võimalik on tellida ka kevadist linnulaulu programmi loodusrajal.