Õpitulemused:

Tutvuda elurikkusega läbi maastikulise aspekti. Õppida planeerima maastikku keskkonnahoidliku asula ja lähiümbruse kavandamise kaudu arvestades nii inimese kui ka elurikkuse (mitmekesise elustiku) vajadusi, väärtustada looduse mitmekesisust, keskkonnasõbralikku ja säästlikku eluviisi.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Gümnaasiumi Riiklik Õppekava.

4. kooliaste (10.-12. kl)
2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“
Ökoloogia.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
3) seostab ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega
6) hindab antropogeense teguri mõju ökotasakaalu muutumisele ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonnasse.
Õppesisu
Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökotasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega.

Keskkonnakaitse.

Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas;
2) selgitab bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;
3) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;
5) selgitab Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob nende kohta näiteid;
6) väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kultuurinähtust;
7) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;
Õppesisu

Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Looduskaitseseadus ja looduskaitse korraldus Eestis. Teaduslike, majanduslike, eetilis- moraalsete seisukohtade ning õigusaktide arvestamine, lahendades keskkonna dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid.

2.2. Geograafia
2.2.3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:

2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi, vastastikuseid seoseid ja arengu dünaamikat;
3) analüüsib inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;
4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil, toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut.

Meetodid:

Õppemeetodid

Rühmatöö, võrdlemine, tulemuste dokumenteerimine, maastikumaketi ehitamine, kuulamine, arutelu, esitlus ja kokkuvõte.

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid

Esitluseks arvuti, projektor. Kolm erinevat vahtplastist 100x120cm kujundatud (reljeef, veekogud) maastikumaketi põhja. Maketile lisatavad elemendid: tekstiilist maastikuelemendid (põllud, niidud, sood, metsad, teed jm), objektid (puud, hooned, rajatised jm). Tööjuhendid rühmatööks, kirjutamis- ja mõõtmisvahendid, alused.

Sihtgrupp:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.373517025786, 26.7162334

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Maastikumängud 4
Author:
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Maastikumängud 4.docx(26.28 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Pikk kirjeldus:

1. Sissejuhatus maastikuökoloogiasse. Programmi sisu avav ja maastikuökoloogiat tutvustav kuulajaskonda kaasav esitlus. Näiteid loodussõbralikust maastikust ja maastikest, mis elurikkust ei toeta. Demonstreeritakse, kuidas saab elurikkust suurendada väga lihtsate vahenditega. Elurikkuse jaoks on maastikul olulised ühendused, võrgustikud, koridorid, aga ka takistused ja barjäärid. Kuna inimene on kaasajal peamine maastiku kujundaja, tutvutakse sellega, kuidas maastikku muutes saab elurikkust mõjutada, seda rumalalt vähendades või targalt suurendades. Lisaks arutletakse loodusressursside kasutuse üle maastiku tasandil (näiteks säästlik energiakasutus jne).
2. Asula ja selle lähiümbruse planeerimine ja maketiehitus rühmatööna. Klass jaotatakse kolme rühma, kellele antakse erinevad ülesanded. Praktilises töös lahendatakse elurikkuse, asula, tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Iga rühm kujundab maastikumaketi põhjale (mõõtkavas 1:1000) etteantud tingimustele vastava asula ja selle lähiümbruse maastiku. Asula kohta on teada elanike hulk. Maketipõhjal on olemas reljeef ja veekogud, muu tuleb rühmatööna arutluste ja mõõtmiste käigus lisada. Osavõtjatel on kasutada erinevad maastikuelemendid nagu põllud, maanteed, niidud, metsad, üksikud puud jm. Inimkätega loodud objektidena saab maketile lisada hooneid, teid, raudteid, tehaseid, elektriliine jm.
Õpilased paigutavad metsad, niidud, põllud, inimasulad ja rajatised maastikule nii, et see toetaks elurikkust.
3. Rühmade kokkuvõtvad esitlused ja arutelu. Esitlused rühma koostatud asula ja lähiümbruse maastikumakettidest. Arutelu kavandatud maastike üle, kellel on seal hea elada, kellele see vähem sobib. Analüüsitakse, kas ka inimesel oleks seal hea elada, kas loodud maastikukujundus toetab elurikkust ja kuidas. Hinnatakse loodud maastiku elemente, nende asukohta, pindalasid ja vahemaid (mõõtkava 1:1000).
4. Loodusmuuseumi elurikkusega tutvumine.

Viimati uuendatud:

02.02.2021