Õppeprogramm lähtub keskkonnaameti poolt koostatud õppemängust “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” ning õppeprogrammi läbiviimiseks koostatud juhendist. Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.
Õppeprogrammi abil tõuseb teadlikkus igapäevaelu ressursi- ja energiakasutusest, mis on seotud meie toidu-, vee-, soojuse-, transpordi-, elektri- ja heaoluteenuste kasutamisega ning jäätmete tekitamisega – saadakse teavet säästlikust tarbimisest – mõistetakse säästva arengu põhimõtet. Õppeprogrammi käigus teadvustatakse inimeste igapäevast Maa ressursside kasutust – tutvustatakse inimeste erinevaid kodumajapidamisi õppemängu “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” abil.
Võrreldes erinevaid kodumajapidamisi on gümnasistidel võimalik tõmmata paralleele enda eluga ning paremini mõista erinevate valdkondade omavahelisi seoseid ning prioriteete. Just erinevate valdkondade võrdlemine annab õpilastele võimaluse mõista, et kõik tooted ja teenused on ühel või teisel viisil seotud energia- ja ressursitarbimisega. Õppemängus “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" vaadeldakse järgmisi valdkondi: Transport, toit, soojus, elekter, jäätmed, vesi, heaoluteenused. Gümnaasiumiastmele rakendatakse õppemängu gümnasistidele ette nähtud juhendit.
Vahetu looduskontakt luuakse programmi keskel juhendaja poolt antud ülesandega loodusmaja juures.
Programmi lõppedes võrreldakse grupiga saadud tulemust ekspertide tulemustega. Iga grupp esitleb oma tulemuse koos ekspertide võrdlusega.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos gümnaasiumi riikliku õppekavaga:
Bioloogia: Keskkonnakaitse: 3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust; 5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.
Geograafia: Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid: 1) arutleb maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga; 4) arutleb energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.
Ainetevaheline lõiming: bioloogia, geograafia, ühiskonnaõpetus (vastutustundlik majanduskäitumine)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng (kuidas igapäevased valikud mõjutavad keskkonda ja kuidas neid saab teha säästlikumalt). Õpilane väärtustab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ja teadvustab rohepöörde olulisust.
Väärtused ja kõlblus (hoolivus looduse suhtes).
Õpitulemused:
Õpilane teab:
et suurimad elektritarbijad kodudes on küttesüsteemid, elektripliit ja -ahi ning veesoojendussüsteemid.
Õpilane oskab:
teadvustada looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
teadvustada rohepöörde olulisust;
lahendada kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
arutleda maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga;
arutleda energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.
Õpilane väärtustab:
jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
et suurimad elektritarbijad kodudes on küttesüsteemid, elektripliit ja -ahi ning veesoojendussüsteemid.
Õpilane oskab:
teadvustada looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid;
teadvustada rohepöörde olulisust;
lahendada kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti;
arutleda maailma energiamajanduse muutuste üle ning seostab energiamajanduse arengu kliimapoliitikaga;
arutleda energiamajanduse jätkusuutlikkuse teemadel.
Õpilane väärtustab:
jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Arutelu, argumenteerimine, seoste loomine, grupitöö, tulemuste esitlemine.
Vahendid: Õppemängu komplekt "Kus on elu säästlikum ja mõistlikum". Juhend https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2022-03/Metoodiline_juhend_t2iendatud_2022.docx.pdf. Igale grupile pliiats, paber, kirjutamisalus.
Mõõdulint vahetu kontakti loomisel taime mõõtmiseks - igale grupile.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Sobib kõigile erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Programm toimub Vapramäe loodusmajas ja selle lähiümbruses. Ilusa ilmaga saab kogu programmi läbi viia õues. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, Loodusmajas palume kasutada vajadusel vahetusjalanõusid. Õpetajal on programmi jooksul toetav ja innustav roll.
Toidupaus palume vajadusel teha enne või pärast programmi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Gümnaasium
Kestus:
2 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
180€
Lisainfo:
Saame korraga vastu võtta ühe klassi/rühma. samas saame teisele klassile pakkuda etteteatamisel teist programmi.
Programmile tulles palume parkida buss Vapramäe Loodusmaja parklasse. Palume õpilastega tulla Loodusmaja juurde.
Läbiviimise koht:
Vapramäe Loodusmaja
Läbiviimise asukoht:
58.252217833235, 26.464764224219
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Mats Hansen Kõrgharidus Tartu Ülikool, loodusteadused. Doktorikraad (neurokeemia ja molekulaarne neurobioloogia) (PhD) Suurema tõenäosusega satute retkejuht Matsiga teadmisi saama järgmiste programmide käigus: „Majandusprogramm – Taastuvenergia“, „Päev looduses”, kuid heade loodusteadmiste tõttu võib teda kohata ka teistel programmidel. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus 2014. aastast.
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad. https://vvvs.ee/et/retkejuhid/
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (15 min): Tutvumine, käitumisreeglid, gruppidesse jagamine, lühike sisu tutvustus.
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Õppemängus ettetulevate mõistete selgitus. Juhendaja selgitab arutelus õpilastega õppemängus ettetulevaid mõisteid. Nt: ressurss, heaoluteenus, energiaklass, biojäätmed, keskkonnasäästlik eluviis, mahepõllumajandus.
Praktiline tegevus I osa Õppemäng “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" (40 min)
Gümnasistid jagatakse gruppidesse. Järgneb töö gruppides, õpilastest moodustatakse neli rühma. Iga rühm tõmbab loosiga endale majapidamise (Lepikud, Sarapikud, Kuusikud, Tamm ja Tõru). Rühmadel tuleb hinnata erinevate majapidamiste ( energiakasutust. Hinnanguid kommenteeritakse ja võrreldakse mängu koostanud ekspertide arvamustega. Arutletakse, mis on majapidamises suurema energakuluga ja leitakse säästmisvõimalusi.
Võrreldakse järgmisi valdkondi: Transport, toit, soojus, elekter, jäätmed, vesi, heaoluteenused.
Transport: Millised on erinevate pereliikmete peamised sõidumarsruudid ja -vahendid. Gümnaasiumi astmes arutatakse täiendavalt alternatiive (juhendi peatükk 2.1.). Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 2.2.):
- Kas biodiislikütus on keskkonnasõbralikum kui diislikütus?
- Kas Eestis, kus elekter ostetakse suures osas sisse ja elektri tootmisel mis tahes viisil on suur keskkonnajälg, saab elektriautot säästlikuks lugeda?
Toit: Kust pärineb toit pere toidulaual? Milline on toidu elutsükkel?. Gümnaasiumi aste. Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 3.2.):
- Kas mahetoit on energia- ja resurssisäätlikum võrreldes tavatoiduga?
- Kui mahetootmisel ei kasutata mineraalväetisi, siis kuidas tagatakse mullaviljakus, mis on hea saagi eelduseks?
Soojus: Milliste tehnoloogiatega tagatakse toasoe kütteperioodil? Kui hästi on hoone soojustatud? Gümnaasiumi astmes arutatakse täiendavalt alternatiive (juhendi peatükk 4.1.). Üheskoos leitakse arutelus vastus küsimusele (juhendi peatükk 4.2.):
- Leidke kodu elektri- ja gaasikütte poolt ja vastuargumente. Kas õhk soojuspumbad on mõistlikud?
Sirutuspaus. Vahetu kontakt loodusega. 10 minutit. Iga grupp tõmbab liisu teel juhendajalt ülesande otsida Vapramäe loodusmaja juurest üks konkreetne taim, mõõta selle kõrgus ja kirjeldada tema kasvukoht.
Praktiline tegevus II osa Õppemäng “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" (40 min)
Elekter: palju kodumasinad elektrit tarbivad? Millistest allikatest toodetakse elektrit? Gümnaasiumi astmes. Üheskoos leitakse arutelus vastused küsimustele (juhendi peatükk 5.2.):
- Millistes tingimustes on võimalik oma kodu juures taastuvatest allikatest elektrit toota?
- Mille peale kulutab keskmine Eesti kodu enim elektrienergiat?
Jäätmed: Mil määral taaskasutatakse ja korduskasutatakse? Kui palju sorteeritakse jäätmeid? Kui palju jäätmeid üldse tekib? Gümnaasiumi astmes. Üheskoos leitakse arutelus vastus küsimusele (juhendi peatükk 6.2.):
- Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Arutle lahenduste üle ning järjesta nimetatud lahendused alustades kõige mõjusamast ja keskkonnasõbralikkumast.
Vesi: Millise süsteemi läbi jõuab vesi majja? Kui läbimõeldult vett tarbitakse? Gümnaasiumi astmes. Üheskoos leitakse arutelus vastus küsimusele (juhendi peatükk 7.1.):
- Reoveepuhastid ei suuda kõiki kahjulikke aineid reoveest välja puhastada (ravimite jäägid, keemilised ühendid pesuvahenditest jne). Arutle, milliseid negatiivseid mõjusid keskkonda sattuvad mürgised ained endaga kaasa toovad?
Heaoluteenused: Kui energiamahukad on erinevad heaoluteenused - puhkus, saun, spa jne?
Kokkuvõte (15 min)
Programmi lõppedes võrreldakse grupiga saadud tulemust ekspertide tulemustega. Iga grupp esitleb oma tulemuse koos ekspertide võrdlusega.
Õpetaja täidab tagasisidelehe.