Õppeprogrammid

Sagadi looduskoolis tutvume aastaajale omaste sagedasemate linnuliikidega ja linnuvaatlusvahenditega.

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada, et ka  linna­lähe­dane mets võib olla huvitav ning koos sellega õpetada turva­list ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku loodus­hoidu. Oleme valinud mitmekesise metsaala Tallinna külje all Laiaküla ja Maardu piiril, kus tutvume erinevate metsa­tüüpidega, vaatame, millised loomad seal elavad ja millised taimed kasvavad, mär­kame kobraste, rebaste, kitsede ja põtrade tegevuse jälgi. Arut­leme metsa eluringi, inimese mõju ning säästva looduskasutuse üle. Külastame Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava ning Miku raud­kive, võimalusel ka jäätmejaama. Õpilased saavad ise teha katseid ja lahendada praktilisi ülesandeid.

Õpilased saavad teada, kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees ja mis kalaliike Eesti mageveekogudes leidub. 

Saadakse teada, milline on kalade elu aastaajaline rütm (kes on talvel aktiivsed, kes mitte, millised liigid talvel koevad). Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, kalastusreeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Kahe või kolme praktilise ülesandega töötuba, kus käsitletakse roheinseneeria ja tuule- ning soojusenergia temaatikat nii energia tootmise kui ka selle käigus tekkiva kao vähendamise näitel.

Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.

Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega. 

NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.