Õppeprogrammid

Programm keskendub erinevatele elukeskkondadele ja neis elavatele loomaliikidele üle maailma. Loomaaias minnakse õppekäigul läbi savanni, kõrbe, kiigatakse vihmametsa, taigasse ning põgusalt ka tundrasse - igas elupaigas on programmi alguses välja selgitatud rühmal oma ülesanne, mille käigus aitavad õpilased juhendajal selgitada loomade kohastumusi ning seoseid sealsete tingimustega. Arutelude käigus käsitletakse pisut ka iga elukeskkonnaga seotud keskkonnaprobleeme, et rõhutada jätkusuutliku elukeskkonna temaatikat. Aktiivse pulkade mängu viktoriini käigus saavad õpilased tunni lõpus kinnistada õppeprogrammil kogutud teadmisi.

Programmi eesmärk on tutvustada õpilastele vihmametsade eripära ja olulisust ning avada uks sealse liigirikkuse ning loomade põnevate kohastumuste maailma. Selgeks õpitakse vihmametsade asukohad Maal ja arutletakse eri piirkondade vihmametsade sarnasuse ja erinevuse üle. Käsitletakse ka erinevaid vihmametsadega seotud keskkonnaprobleeme. Rühmatöös pakuvad õpilased välja lahendusi vihmametsade jätkusuutlikumaks tulevikuks. Saadud teadmiste kinnistamiseks panevad õpilased end proovile muhedas mälumängus.

Programmi käigus õpitakse tundma Arktika piirkonna asukaid ning seal valitsevaid elutingimusi. Jääkarumaailma avastusretkel polaariumis ja kullimäel uuritakse omadusi, mis aitavad maismaa suurimal kiskjal jäävööndis ellu jääda ning tutvustatakse lumekakkude toimetulekut karmides tundratingimustes. Õpilased saavad katsuda, mille poolest on erilised jääkaru karv ning lumekaku suled. Teemade käsitlemise muudavad vahvamaks mitmed mängud. Programmi lõpuks on õpilastel selge, millised tegurid ohustavad Arktika elustikku ning kuidas inimesed saavad olukorda leevendada.

Loomaaia territooriumil paiknevas vääriselupaigas – Veskimetsas – toimuva õppeprogrammi eesmärk on tutvustada õpilastele salumetsa elukeskkonda. Räägitakse Veskimetsa loomastikust, taimestikust ning eluta loodusestki. Metsatunni jooksul lahendavad algajad loodusuurijad rühmades uurimisülesandeid ja tutvuvad seeläbi Veskimetsa põneva vääriselupaiga ning selle asukatega. Tunni lõpus arutlevad lapsed ühises ringis grupitöödes saadud tulemuste üle. 

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.