Õppeprogrammid

Milline on kalade liigirikkus Eestis ja maailmas tervikuna? Kes on kalad - millised on nende kohastumused elukeskkonnaga, mil viisil toimivad kalade meeled? Milline on kalade elu aastaajaline rütm? Kuidas elatakse üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi?

Tutvume kalapüügieeskirjade ja kaitsealuste liikidega, selgitame liigikaitse vajalikkust. 

Arendame ellujäämisoskusi - õpime talvel jää alt kala püüdma. Selgitame keskkonnasäästliku kalastamise põhimõtteid.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Õpilased saavad teada, kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees ja mis kalaliike Eesti mageveekogudes leidub. 

Saadakse teada, milline on kalade elu aastaajaline rütm (kes on talvel aktiivsed, kes mitte, millised liigid talvel koevad). Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, kalastusreeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Lapsed saavad teada, kes on kalad ja millised on nende eluviisid. Saadakse teada, mida kalad talvel teevad, millised kalaliigid on talvel aktiivsed, kes teevad taliuinakut. Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, harrastuspüügireeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Programm annab ülevaate kõigist kaheksast planeedist meie päikesesüsteemis ja Päikesest endast. Programmi raames kirjeldatakse erinevusi päikesesüsteemi planeetide ja Pluuto vahel ning selgitatakse, mille poolest erinevad neli Päikesele lähemale asuvat planeeti neljast kaugemast. 

Programmis kasutatakse planeetide ja Päikese mudeleid ja abivahendeid, programmi lõpuosas mängivad õpilased päikesesüsteemi teemalist kaardi-orienteerumismängu, mille eesmärgiks on kinnistada programmi põhiteadmised.

Programmi eesmärk on selgitada, millised on inimese meeled ja kuidas neid hästi kasutada (kuulmist kaitsta, tervislikult toituda), kuidas loomade meeled võivad meie omadest erineda ning kuidas saaksime vähendada kahju loodusele, mis tekib inimeste tehislikest keskkondadest. 

Õpilased saavad erinevates keskkondades proovile panna kõik oma meeled ning arutada, kuidas loomade meeled erinevad inimeste omast ning omavahel ning kuidas tehiskeskkond võib neid kahjustada.