Õppeprogrammid

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

Õppeprogrammis uuritakse lähemalt suhteid metsarahva ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel. Eesmärgiks on tutvustada lastele elu metsas, loomade omavahelist olelusvõitlust ja toitumisahelat, selgitada, millised on jahinduse eesmärgid ja tegevused. Saame teada, kes hoiavad metsas kokku ja kes on kelle toidusedelil. Läbivaks teemaks kogu retke vältel on imetajad metsas ning nende tegevusjälgede otsimine looduses.

Loome teretutvuse erinevate puuliikide, tööriistade, ajalooliste töövõtete ja päris maaeluga. 

Õpime ja avastame metsa kui elukeskonda, ökosüsteemi või apteeki. Mets kui kultuuri kese. 

Programmi käigus tutvume tiigi eripäradega elukeskkonnana. Läbi praktilise tegevuse saavad õpilased ise tiigieluga tutvuda – kahvata, putukaid uurida ja määrata, veeproove võtta jpm.