Õppeprogrammid

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja  meie tarbimisharjumuste vahel.

Mängulise programmi käigus kuulame loomade hääli, paneme kokku puslesid ja räägime piltide abil suurkaslaste eluviisist ja elupaikadest. Uurime maakaarti ja arutleme, miks need uhked loomad kohtuvad omavahel vaid loomaaias või loodusmuuseumis. Oma värskeid teadmisi saavad lapsed kinnistada kehastudes tiigriks, lõviks või jaaguariks.

Okaspuude õppeprogrammis õpetame eristama enamlevinud okaspuude perekondi, õpetame tundma Eestis looduslike okaspuude liike ja tavalisemaid haljastuses kasvatatavaid okaspuude liike. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Okaspuude programmis saavad vastuse mitmed küsimused: millised okaspuud kasvavad Eestis looduslikult, millised okaspuude liigid on meil tavalisemad haljastuses, kuidas eristada enamlevinud okaspuude perekondi, mis liiki on maailma kõrgeimad okaspuud, millised okaspuud elavad kõige vanemaks ja kui vanaks nad elavad, kui pikk on kõige pikem käbi maailmas, miks on okaspuud olulised meile kõigile.                             

Veebiprogrammis „Sipelgas, lõvi, rästik või vihmauss – kas selgroogne või selgrootu?“  tutvustatakse selgroogsete ja selgrootute mitmekesisust, nende rühmi ja huvitavaid liike. Uuritakse loomade erinevusi välimuses, ehituses, eluviisis ja kohastumustes. Saab teada, mitu jalga on putukatel või ämblikel, mille poolest erinevad vihmauss ja rästik, kus asuvad tigude silmad, kui kiiresti liigub gepard, kuidas toidab oma poegi lõvi, mida söövad lepatriinud, ämblikud või ka paeluss. Programmi käigus saab vastata uurimisküsimustele ja lõpus toimub viktoriin.