Õpitulemused:
Õpilased tunnevad Eestis olulisemaid maavarasid; tutvuvad põlevkivi kasutamisega, teavad maavarade kasutusalasid ja nende kaevandamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme, maavarade olulisust poliitika ja majanduse seisukohast ja oskavad arutleda ja pakkuda alternatiivseid lahendusi; õpilased teavad rohkem taaskasutusest seoses igapäevaste elektroonikaseadmete ja tarbeesemetega, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja säästliku eluviisi harjumused.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi riiklik õppekava
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist;
2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja
keskkonnaprobleeme;
3) analüüsib etteantud teabe jargi muutusi maailma energiamajanduses;
4) analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid
keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
6) analüüsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;
7) analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
8) analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.
Õppesisu
Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Nüüdisaegne tehnoloogia energiamajanduses. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Põhimõisted: energiamajandus, energiajulgeolek, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, fossiilsed kütused, tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, biomassi-, loodete ja geotermaalenergia, energiakriis, Kyoto protokoll, saastekvoot.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.
2.3.4.2. II kursus „Anorgaanilised ained“
Metallid
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane: 2) kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas; 3) teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;
Õppesisu Ülevaade metallide iseloomulikest füüsikalistest ja keemilistest omadustest. Metallide keemilise aktiivsuse võrdlus; metallide pingerida. Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ning looduses. Metallidega seotud redoksprotsessid: metallide saamine maagist, elektrolüüs, korrosioon, keemilised vooluallikad (reaktsioonivõrrandeid nõudmata).
Põhimõisted: sulam, maak, elektrolüüs, korrosioon, keemiline vooluallikas, saagis
4) ülevaate (referaadi) koostamine ühe metalli tootmisest ning selle sulamite valmistamisest/kasutamisest.
Mittemetallid
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane: 1) seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis; 3) kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi praktikas.
2.1.4.4. Keskkonnakaitse
Õpitulemused
Teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Meetodid:
Rühmatöö, vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, info otsimine internetist, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte
Juhis õpetajale:
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.
Sihtgrupp:
Gümnaasium
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Lisainfo:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel.
Läbiviimise koht:
TÜ loodusmuuseum
Läbiviimise asukoht:
58.373517025786, 26.7162334
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
loodusmuuseum@ut.ee
737 6076
737 6076
Keel:
Eesti keel
Seotud failid:
Maavarad meie igapäevaelus 4
Maavarad_meie_igapäevaelus_4.pdf(454.93 KB)
Õppeprogrammi kirjeldus
Pikk kirjeldus:
Õppeprogrammi eesmärk: Tutvuda maavarade, nende omadustega ja kasutamisega meie igapäevases elus. Teadvustada maavarade kasutamisega seotud probleemide komplekssust (varud, kaevandamine, keskkonnaprobleemid, taaskasutus).Tutvuda Eesti maavarade, eriti põlevkivi kasutamise ja tähtsusega. Seostada teadmisi geoloogia, keemia, keskkonnakaitse ja majanduse alal.
Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused
1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
Programmi sissejuhatuses tutvustatakse töökorraldust, reegleid ja ajakava.
2. Koolis õpitu meeldetuletamine. Kivim, maavara, loodusvara, geoloogia olulisus.
3. Rühmatöö ülesannete lahendamine. Kokkuvõte. Rühmatöö ülesannete lahendamine toimub õppeklassis. Ülesannete ja meetodite sissejuhatav tutvustamine õpilastele. Rühmas on soovitatavalt 3–4 õpilast. Kokku on lahendamiseks kuus erineva teemaga ülesannet, viies ja kuues ülesanne on raskemad. Programmis käsitletakse ülesannetega seonduvalt ka maavaradega seotud keskkonnaprobleeme ja uuritakse lahendusvõimalusi, näiteks nutitelefonide elementide taaskasutus, tarbekaupade elementide kasutamine ja taaskasutus (näiteks elektripirnid), põlevkivi kaevandamise ja tööstuse ja energeetikaga seonduvad keskkonnaprobleemid jne.
Maavarad igapäevaelus programmi ülesanded:
1. Maavarade praktiline äratundmine-määramine
2. Millist maavara on igapäevaelu tavaesemete valmistamiseks kasutatud
3. Eesti põlevkivi kasutamine ja väärtusahel
4. Elemendid inimese kehas
5. Riikide maavararessursside võrdlemine
6. Elemendid nutitelefonis ja nende taaskasutus
Kokkuvõte tehakse rühmatööde ülesannete lõpetamisel koos rühma õpilastega.
Viimati uuendatud:
10.01.2021