Räime praadimine
Ulla Orgusaar

Programmis õpivad lapsed tundma Eesti kalade mitmekesisust, saavad teada, millised on nende kohastumised veeeluks (lõpused, uimed, soomused, ujupõis), kuidas liike eristada (uimede arv ja asukoht), kus nad elavad (magevee-, mere- ja riimveekalad, siirdekalad), mida söövad (rööv- ja lepiskalad) ja kuidas paljunevad (kudemine, mari ja niisk) ning seoseid keskkonna ja inimesega. Saavad teada, kes on kalamees ja kes kalur, kuidas kalavarusid hoida, miks on kala kasulik püüda ja süüa ning miks räim on meie rahvuskala. Praktiliselt tööna uurivad nad räime välis- ja siseehitust. Lapsed õpivad räimi puhastama ja praadima. Praetud kalad üheskoos ka süüakse.

Õpipädevused:

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased oskavad eristada tavalisemaid Eesti kalaliike välimuse järgi, teavad kalade välisehitust, seostavad seda elukeskkonnaga ning toovad näiteid nende tähtsuse kohta looduses; oskavad seostada kalade eluviisi ja kohastumusi, mõistavad, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt. Teevad lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi. Oskavad kala puhastada ja toiduks valmistada.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Lasteaed: § 17.  Valdkond Mina ja keskkond (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust; suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid; lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist. Tulemused: laps nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid; oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; järgib isikliku hügieeni nõudeid; suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale; kirjeldab võimalikke ohte kodus. § 18.  Valdkond Keel ja kõne (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga. Tulemused: tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel; tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad

 § 20.  Valdkond Matemaatika (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga; toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu. Tulemused: määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi; liidab ja lahutab 5 piires

 § 23.  Valdkond Liikumine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:  suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema. Tulemused: peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest; peab kinni kokkulepitud mängureeglites.

I kooliaste:

Loodusainete ainevaldkond. Loodusõpetus. Organismid ja elupaigad. Organismide rühmad ja kooselu. Aastaajad.

1. kooliaste (1.–3. kl)

Teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes;

tunneb kodukoha levinumaid taime-ja loomaliike;

kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;

kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;

toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest

lihtsamaid toiduahelaid;

hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.

Meetodid:

Rühmatöö, kalade kirjeldamine ja võrdlemine, ülesannete lahendamine rühmatööna, kalade lahkamine, arutelu, kokkuvõterühma ülesannetest ja vaatlustest õpilastega koostöös. Toidu valmistamine

Juhis õpetajale:

Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega, vajadusel abi ülesannete lahendamisel ja mängude juures. Õpilastel võiks olla eelnevad teadmised mõnedest kalaliikidest (haug, ahven, lest, lõhe, forell jt).

Lasteaias programmi algus kell 9.00, kui kõik lapsed kogunenud. Programmi läbiviimisel arvestatakse, et osa tegevusi (mängud) viiakse võimalusel läbi õues ja lõunaaeg lükatakse pisut edasi – sel ajal lapsed puhastavad ja praevad kalu ning alustavad just nende söömisest. Ka jääb see päev ära (või lükkub edasi) unepaus.

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õpilastel võimalusel kaasa võtta oma põll. Vajadusel saab juhendajalt ühekordse kilepõlle.

Sihtgrupp:

Lasteaed
1-3 klass I kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

4 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

300€

Läbiviimise koht:

Lasteaias kohapeal üle Eesti

Maakond:

Valgamaa

Otsekontakt:

anu@riiska.ee
+372 5229570

Programmi läbiviija:

Anu Metsar. Tartu Ülikool, bioloog-ökoloog, bioloogia-keemia õpetaja. Töötanud Järvemuuseum juhatajana 2007-2019: muuseumi väljaarendamine, keskkonnaprogrammide koostamine, programmide läbiviimine; looduslaagrite kavandamine ja läbiviimine.

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Kalapäev - õpime ja kokkame
Author:
Anu Metsar
Kalapäev - õpime ja kokkame2.pdf(281.67 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Pikk kirjeldus:

  1. Hommikuring, kus juhendaja tutvustab kaasa võetud kalaliike (kalapadjad) – liigi nimi ja olulisemad tunnused. Viskemäng, kus laps, kellele kala visatakse, tutvustab ennast (nimi ja vanus) ja ütleb, mis kala ta püüdis. Juhendaja ja teised lapsed abistavad liikide nimetustega (15min)
  2. Kalade välimus ja elupaik. Arutelu, mille poolest kalad erinevad teistest loomadest – soomused, uimed, lõpused, ujupõis. Liikide eristamine uimede järgi – lapsed peavad kaladest välja otsima need, kellel on: üks seljauim; kaks seljauime; kolm seljauime; kumer sabauim; sälguga sabauim; lühike seljauim; pikk seljauim. Kalade elupaik – mere-, magevee- ja riimveekalad. Siirdekalad – miks kalad rändavad. Kudemine, mari ja niisk. Arutelu ja kalade sorteerimine – kes elab meres, kes magevees ja keda võib kohata kõikjal (15 min)
  3. Meie sööme kala, aga mida kalad söövad? Röövkalad ja lepiskalad, mida nad söövad. Millega kala püüda? Arutelu kalapüügist ja püügieeskirjadest - milliseid kalu on lapsed ise püüdnud, kus ja millega. Keda püüda ussiga, keda landiga. Vaadatakse erinevaid kalalante. Millega tohib püüda, mis on alammõõt, mis keeluaeg. Miks on vaja kalastikku kaitsta? (15 min)
  4. Ülesanded. Õpilased jagatakse kolmeks-neljaks rühmaks. Iga rühm lahendab erinevat mängulist ülesannet, misjärel liiguvad kõik edasi järgmise ülesande juurde. Ülesanded: a)kalatoidubingo; b)kalapusle (kehadele lisada õiged pead ja sabaosad); c)silbimäng (kalanimetuste kokkupanek pildi juurde); d)õngitsemine (rööv- ja lepiskalade piltide püük erineva vahendiga) (30 min)
  5. Arutelu, kuidas kala jõuab meie toidulauale. Kes on kalamees ja kes on kalur. Miks räim on meie rahvuskala? Miks on kala kasulik süüa? Kust saab piirkonnas värsket kala osta. (10min)
  6. Kalamängud õues: a)lõhe kärestikuhüpped (kes läbib vahemaa kõige vähemate hüpetega); b)kalapood (kirjeldus lisatud eraldi); c)kalakull (1 tund)
  7. Räime välis- ja siseehitus (ilusa ilmaga õues). Lapsed vaatlevad luubi abil räime uimi, soomuseid, lõpuseid. Kala lõigatakse kääridega lahti ja püütakse leida kalamari või niisk ja ujupõis. (30 min)
  8. Räimede puhastamine ja praadimine. Kääride abil eemaldavad lapsed kala pea ja lõikavad kõhu lõhki, puhastavad sisikonnast. Kalad paneeritakse jahus ja asetatakse pannile õli-või segu sisse. Induktsioonlauapliidid on asetatud lastele sobivasse kõrgusesse. Lapsed saavad kala pannil ise pöörata ja valmis kalad kaussi panna. Kõik lapsed saavad kala praadida. Kui kala veidi jahtunud, siis kohe ka süüakse. Puhastamise ja praadimise käigus arutletakse veel kala kasulikkusest ja arvutatakse juhendaja abil, kui palju maksab räimelõuna ühele perele (50 min)
  9. Kokkuvõte päevast, olulisema kordamine, õpilaste tagasiside. Lõpuring, kus käib käest kätte „kuldkala“. Iga laps saab öelda mis talle meelde jäi, mis oli huvitav. (15 min)

Viimati uuendatud:

18.02.2021