Programmi viiakse läbi üle Eesti õppeasutuses kohapeal.
Programmis õpivad lapsed tundma Eesti kalade mitmekesisust, saavad teada, millised on nende kohastumised veeeluks (lõpused, uimed, soomused, ujupõis), kuidas liike eristada (uimede arv ja asukoht), kus nad elavad (magevee-, mere- ja riimveekalad, siirdekalad), mida söövad (rööv- ja lepiskalad) ja kuidas paljunevad (kudemine, mari ja niisk) ning seoseid keskkonna ja inimesega. Saavad teada, kes on kalamees ja kes kalur, kuidas kalavarusid hoida, miks on kala kasulik püüda ja süüa ning miks räim on meie rahvuskala. Praktiliselt tööna uurivad nad räime välis- ja siseehitust. Lapsed õpivad räimi puhastama ja praadima. Praetud kalad üheskoos ka süüakse.
Междисциплинарная интеграция:
Lasteaed:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust; suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid; lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist. Tulemused: laps nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid; oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; järgib isikliku hügieeni nõudeid; suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale; kirjeldab võimalikke ohte kodus
§ 18. Valdkond Keel ja kõne (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga. Tulemused: tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel; tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad
§ 20. Valdkond Matemaatika (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga; toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu. Tulemused: määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi; liidab ja lahutab 5 piires
§ 23. Valdkond Liikumine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema. Tulemused: peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest; peab kinni kokkulepitud mängureeglites.
I kooliaste:
Loodusainete ainevaldkond. Loodusõpetus. Organismid ja elupaigad. Organismide rühmad ja kooselu. Aastaajad.
1. kooliaste (1.–3. kl)
Teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;
kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes;
tunneb kodukoha levinumaid taime-ja loomaliike;
kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;
kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;
arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest
lihtsamaid toiduahelaid;
hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Методы:
Rühmatöö, kalade kirjeldamine ja võrdlemine, ülesannete lahendamine rühmatööna, kalade lahkamine, arutelu, kokkuvõte rühma ülesannetest ja vaatlustest õpilastega koostöös. Toidu valmistamine. Kalakaisukad (16 erinevat liiki), õngitsemismäng, kalade pusle, viskemäng, kalatoitude bingo. Värsked räimed, käärid, kausid kalade puhastamiseks ja paneerimiseks, 2 panni ja pannilabidad, 2 induktsioonlauapliiti, kala praadimiseks jahu, õli, soola, vajadusel ühekordsed põlled ja lauakatted, salvrätid.
Руководство для учителя:
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega, vajadusel abi ülesannete lahendamisel ja mängude juures. Õpilastel võiks olla eelnevad teadmised mõnedest kalaliikidest (haug, ahven, lest, lõhe).
Lasteaias programmi algus soovitavalt kell 9.00, kui kõik lapsed kogunenud; koolis koolipäeva alguses. Programmi läbiviimisel arvestatakse, et osa tegevusi (mängud) viiakse võimalusel läbi õues ja lõunaaeg lükatakse pisut edasi – sel ajal lapsed puhastavad ja praevad kalu ning alustavad just nende söömisest.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õpilastel võimalusel kaasa võtta oma põll. Vajadusel saab juhendajalt ühekordse kilepõlle
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Место проведения:
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Sissejuhatus, kus juhendaja tutvustab ennast ja päevakava, lepitakse kokku vaheaegade pidamise ja söögiaja osas (5 min)
Õppimisring, kus juhendaja võtab kotist ükshaaval kalakaisukaid ja tutvustab neid õpilastele – liigi nimi ja olulisemad tunnused. Iga kalaga tuleb ka mingi mõiste või teema, mis kaladega seondub ja käsitletakse vastavalt laste vanusele: uimed, soomused, lõpused, mageveekogud ja meri, kudemine, röövkalad ja lepiskalad, kalapüügipiirangud jm. Selgitatakse välja, kes on kalal käinud ja kala ka saanud. Viskemäng, kus laps, kellele kala visatakse, ütleb, mis kala ta püüdis. Juhendaja ja teised lapsed abistavad liikide nimetustega (50min)
Ülesanded. Õpilased jagatakse kolmeks-neljaks rühmaks. Iga rühm lahendab erinevat mängulist ülesannet, misjärel liiguvad kõik edasi järgmise ülesande juurde. Ülesanded: a)kalatoidubingo; b)kalapusle; c)viskemäng; d)õngitsemine (mängukalade püük õngega) (50 min)
Räime välis- ja siseehituse uurimine ning rookimine (ilusa ilmaga õues). Lapsed leiavad räime uimed, soomused, lõpused. Kala lõigatakse kääridega lahti ja püütakse leida kalamari või niisk ja ujupõis. Kääride abil eemaldavad lapsed kala pea ja lõikavad kõhu lõhki, puhastavad sisikonnast. (45 min)
Räimede praadimine. Juhendaja räägib ohutusest ja käitumisreeglitest köögis ja tuletatakse meelde, mida põletuse korral teha. Kalad paneeritakse jahus ja lapsed asetavad need pannile õli sisse. Induktsioonlauapliidid on pandud lastele sobivasse kõrgusesse. Lapsed saavad kala pannil ise pöörata ja valmis kalad kaussi panna. Kõik lapsed saavad kala praadida. Puhastamise ja praadimise käigus räägitakse, miks räim on meie rahvuskala, arutletakse veel kala kasulikkusest toidulaual. (45 min)
Üheskoos kalade söömine. Kokkuvõte päevast, olulisema kordamine, õpilaste tagasiside. Lõpuring, kus iga laps saab öelda, mida ta uut õppis ja mis kõige rohkem meeldis. (15 min)