Juhis õpetajale:

Kaasa võtta vahetusjalanõud ja oma toidukott.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

25

Läbiviimise koht:

Järvemuuseum (siseruumides)

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Lühikirjeldus: Õppeprogrammi käigus tutvutakse Eesti magevetes leiduvate kalaliikidega ja õpitakse neid üksteisest eristama. Analüüsitakse kalade meelte olulisust ja eripära seoses veekeskkonnaga. Räägitakse kaitsealustest liikidest ning võõrliikidest ja nende mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ja kooslustele. Tutvutakse ka säästva kalastamise ja kalanduse põhimõtetega. Seos riikliku õppekavaga: 2.2.4.2. Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga, selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelde sõltuvus loomade eluviisist. Kalade osa looduses ja inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides. 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Looduslik tasakaal, inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Programm toetab õpilaste väärtus-, õpi-, suhtlus- ja sotsiaalse pädevuse arendamist. Õpieesmärk: Õpilane tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustab eluta- ja eluslooduse mitmekesisust. Õpitulemus: Õpilased oskavad eristada erinevad kalaliike ja analüüsida erinevate meelte olulisust ja eripära veekeskkonnas. Õpilased teavad rööv- ja lepiskalade kohta veekogude toiduahelas ja oskavad ise moodustada erinevaid toiduahelaid. Õpilased oskavad väärtustada kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ning kalaliikide kaitset ja teavad võõrliikidega kaasnevaid ohte.   Programmi sisu: 1. Akvaariumikaladega tutvumine (1 tund) – õpilased õpivad koos juhendajaga tundma kalade tunnuseid ning erinevaid liike. Räägitakse kalade kohastumustest eluks veekeskkonnas, kalade meeltest, kalade toitumisest ning nende kohast toiduahelas. Analüüsitakse võõrliikide mõju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele. 2. Aktiivõppevahendite kasutamine (1 tund) – õpilased jagatakse väiksematesse rühmadesse ning lahendatakse erinevaid ülesandeid. Ülesannete lahendamisel täidetakse töölehti, mille vastused arutatakse hiljem vestlusringis läbi. Aktiivõppe vahendite kasutamise üheks eesmärgiks on ka õpilaste rühmas tegutsemise oskuste arendamine. Erinevate ülesannete käigus saadakse teada: a) Milliseid võõrliike leidub Eesti veekogudes ja kuidas võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme. (Õpilased lahendavad kahte võõrliikidega seotud ülesannet - uurivad millist mõju avaldab kohalikele ökosüsteemidele valgeamuur ning vastavad töölehtedel küsimustele erinevate veevõõrliikide päritolu, levikuviiside ja potentsiaalsete ohtude kohta.) b) Õpitakse tundma kalastamise reegleid. (Õpilased uurivad kalapüügireeglite pilte, ning kirjutavad kuidas on seal eksitud nõuete vastu. Mängitakse õngitsemise mängu, kus tuleb eristada rööv- ja lepiskalu, püütud liigid määrata ning uurida liigile kehtivate püügipiirangute kohta.) c) Moodustatakse veekogudes leiduvaid toiduahelaid. d) Õpitakse kalade määramist määraja abil. (Õpilased kasutavad dihhotoomset määrajat, et määrata kaks kalaliiki, määramiskäik kirjutatakse töölehele.)  
Maksumus: Tasuline

Viimati uuendatud:

21.08.2020