Õppeprogramm õpetab, et lind on ehitatud oma elukeskkonna ja toidu järgi ning et isegi sama liigi linnud ei ole omavahel ühesugused.
Õpilased istuvad poolkaares Papagoi Keskuse linnutoas, kus üle 50 papagoi lendab vabalt ringi. Programm algab oletusega: õpilased näevad kolme väga erineva suurusega nokka ja arvavad ära, mida iga lind sööb. Seejärel toob giid linnud ükshaaval õpilaste juurde ja oletusi saab kontrollida. Aafrika halli juures vaadeldakse jalgu — kaks varvast ees, kaks taga — ja arutatakse, milleks selline jalg ronivale linnule hea on. Keskmine papagoi näitab, kuidas lind uusi asju õpib: ta lööb patsu ja ütleb kätt raputades tere. Suure ara juures saab õpilane näha, mis jõud on tugevas nokas.
Seejärel tulevad vaatluse alla nümfkakaduud, keda keskuses on kümme. Õpilased otsivad ühe liigi lindude vahel erinevusi: tutt, põsetäpid, värvitoonid, suurus, käitumine. Nii jõuab õpilane arusaamani, et elurikkus ei ole ainult liikide paljus, vaid ka see, et iga isend on omanäoline.
Programmi lõpuosas räägib giid, kust papagoid pärit on ja kuidas need linnud Eestisse jõudsid, ning võrdluseks tulevad sisse samas ruumis elavad merisead. Vabas osas toidavad õpilased loomi ja saavad linnu käe peale.
Programmi põhiteema on elurikkus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained"" (Vabariigi Valitsuse 23.03.2023 määruse nr 18 sõnastuses).
Loodusõpetus, I kooliaste — 3. klassi lõpetaja:
- 9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
- 10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
- 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
- 21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus; vaatlustulemuste sõnastamine ja põhjendamine toetab eesti keele suulist eneseväljendust, lindude järjestamine suuruse järgi matemaatilist võrdlemist.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab papagoide näitel, et iga elusolend on seotud oma elukeskkonnaga ja vajab kindlaid tingimusi. Õpilased arutlevad, mis vastutus kaasneb sellega, kui inimene toob looma teisest maailmajaost enda juurde elama, ja mida tähendab looma vajadustega arvestamine.
Õpitulemused:
seostab vaatluse põhjal papagoi noka ja jalgade ehituse tema toidu ning liikumisviisiga ja võrdleb seda ühe Eesti linnuga;
leiab ühte liiki kuuluvate lindude vahel vähemalt kaks erinevust;
toob näite, kuidas inimese tegevus papagoide elu mõjutab;
nimetab, mida lind ja merisiga iga päev elamiseks vajavad, ning käitub loomade juures nende vajadusi arvestades.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: oletuse esitamine ja selle kontrollimine; giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine); esemete uurimine käest kätte; võrdlemine; arutlev vestlus; kokkuvõttev ring.
Vahendid:
- käest kätte uurimiseks kogu klassile: papagoi näritud puidutükk, tühjaks tehtud pähklikoor, pudenenud sulg
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead; plakateid, kaarte ega töölehti ei kasutata — fookus on vahetul vaatlusel
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- meenutage koos õpilastega Eesti tuttavaid linde (varblane, tihane, rähn) ja seda, mida nad söövad
- korrake mõistet „liik"
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- julgustage vaiksemaid õpilasi oma tähelepanekut välja ütlema
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- vabas osas aidake õpilasi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- arutage klassis, milliseid nokakujusid Eesti lindudel on ja mida need linnud söövad
- soovitatav jätkuülesanne: õpilased vaatlevad kooliümbruse linde ja otsivad ühe liigi isendite vahel erinevusi
- andke keskusele lühike tagasiside
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Sihtrühm: I kooliaste (1.–3. klass)
- Rühma suurus: kuni 30 õpilast — mahutame ühe klassi tervikuna
- Kestus: 60 minutit
- Toimumise aeg: aastaringselt; programm toimub siseruumis ega sõltu ilmast
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja; linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad piki seina liivariiulite all. Giid toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses (0–5 min). Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu tema juurde. Nägemispuudega õpilasele kirjeldab giid linde suuliselt ja annab katsuda sulgi, näritud puidutükki ja pähklikoort. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
- Keskkonnateadlikkuse põhiteema (KIK): elurikkus
- Hindamine: kujundav hindamine — giid jälgib õpilaste osalust oletuste tegemisel, vaatlusel ja arutelul ning annab kohe tagasisidet. Programmi lõpus nimetab iga õpilane ühe seose linnu ehituse ja tema toidu või elupaiga vahel
- Tagasiside: programmi järel saadame õpetajale e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334617306049, 26.716089248657
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
0–5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: miks on iga papagoi just selline, nagu ta on? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.
5–13 min · Oletus: mida see lind sööb? Giid näitab kolme väga erineva suurusega nokka (väike nümfkakaduu, keskmine kaeluspapagoi, suur ara) ja õpilased ennustavad käte tõstmisega, milline lind sööb pisikesi rohuseemneid ja milline kõvasid pähkleid. Poolkaares käivad käest kätte papagoi näritud puidutükk ja tühjaks tehtud pähklikoor. Oletused jäävad meelde ja neid kontrollitakse järgmistes osades. Arutame: kes jõudis selle pähkli lahti murda? Mis juhtuks väikese linnuga, kes prooviks sama?
13–22 min · Kohtumine 1: nokk ja jalg kui tööriistad Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees, nii et igaüks näeb lindu lähedalt. Vaadeldakse jalga: kaks varvast ees, kaks taga. Giid näitab, kuidas lind jalaga oksast kinni hoiab ja kuidas ta nokka kolmanda jalana ronimisel kasutab. Arutame: miks on selline jalg ronivale linnule parem kui varblase jalg? Kas meie tuttavatel lindudel — varblasel, tihasel, rähnil — on samasugune jalg?
22–30 min · Kümme nümfkakaduud: kes on kes? Giid juhib õpilaste tähelepanu nümfkakaduudele, keda keskuses elab kümme. Õpilased vaatlevad neid ja otsivad erinevusi: tutt, põsetäpid, värvitoon, suurus, kes on julge ja kes arglik. Igaüks ütleb ühe leitud erinevuse. Giid räägib, et ta tunneb neid nime järgi ja teab iga linnu iseloomu. Arutame: kui kõik need linnud on ühte liiki, siis miks nad ei ole ühesugused? Kas teie klassis on kaks täpselt ühesugust inimest?
30–38 min · Kohtumised 2 ja 3: kuidas lind õpib ja mis jõud on nokas Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et lind on need asjad ära õppinud rahulike kordamiste ja preemia abil, mitte sunniviisil. Seejärel toob giid suure ara ja õpilased näevad tema nokka lähedalt. Arutame: kas alguse oletused pidasid paika? Kuidas lind uusi asju õpib ja mis juhtuks, kui teda sunnitaks?
38–45 min · Kust nad pärit on ja kes veel siin elab Giid räägib, et keskuse papagoid on pärit soojadelt maadelt ja on Eestisse toodud inimese kaudu, mitte ise siia lennanud. Võrdluseks näitab giid riiulite all olevaid merisigu, keda keskuses on 50: kellel suled, kellel karv; kes sööb seemneid ja pähkleid, kes heina ja juurvilja. Giid loetleb koos õpilastega, mida kõik keskuse loomad iga päev saavad: sobiv toit, puhas vesi kaks korda päevas, ruum liikumiseks ja kaaslased. Arutame: kas papagoi saaks Eesti metsas hakkama? Milliseid loomi on inimene mujalt siia toonud ja mis vastutus sellega kaasneb?
45–55 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Enne algust annab giid vaatlusülesande: pane tähele, kuidas lind seemne koorib ja mille poolest erineb merisea söömine linnu söömisest. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
55–60 min · Kokkuvõte Giid küsib vaatlusülesande vastust. Seejärel nimetab iga õpilane ringis ühe asja, mille poolest on papagoi ehitatud oma toidu või elupaiga järgi. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.