parvel
Järvemuuseum

Õppeprogrammi eesmärk:

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade järvest kui elukeskkonnast Võrtsjärve näitel. Räägime sellest, mis on siseveekogud, kui palju on Eestis järvi ja mis on neile iseloomulik. Selgitame inimeste seoseid siseveekogudega, õpime iseloomustama vett kui elukeskkonda, kirjeldama elutingimusi ja vee ringlemise tähtsust järvedes, harjutame järvevee omaduste uurimist.

Räägime järvede elustikust. Õpilased saavad teada, millised on taimede ja loomade kohastumused eluks vees ja veekogude ääres. Õpime tundma ja eristama enamlevinud veetaime, -linnu ja kalaliike ning moodustama toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

Õpilased saavad teada, milline on inimeste tegevuse mõju veekogudele, mida tähendab keskkonnahoidlik käitumine ning milles seisneb jätkusuutliku kalastamise põhimõte.

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, töölehtede täitmine, viktoriinil osalemine.

Vahendid: töövahendid (piltmäärajad, töölehed, binoklid, Secchi kettad, termomeetrid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele. Lahustunud hapniku sensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil.

Broneeri Anna tagasisidet

Õpipädevused:

ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased teavad:
mis on siseveekogud, kui palju on Eestis järvi ja mis on neile iseloomulik;
milline järv on Võrtsjärv ja millised on Võrtsjärve elutingimused;
millised on taimede ja loomade kohastumised eluks vees ja veekogude ääres;
milline on inimtegevuse mõju veekogudele, mida tähendab keskkonnahoidlik käitumine ning milles seisneb jätkusuutliku kalastamise põhimõte.

Õpilased oskavad:
selgitada inimeste seoseid veekogudega;
iseloomustada vett kui elukeskkonda, kirjeldada elutingimusi ja vee ringlemise tähtsust järvedes;
uurida järvevee omadusi lihtsamate vahendite abil;
eristada enamlevinud veetaime, -linnu ja kalaliike ning neist toiduahelaid/toiduvõrgustikke moodustada.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6.klassi lõpetaja:

  • tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
  • väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;
  • väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi
  • toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu; 
  • märkab keskkonnaprobleeme;
  • teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; 
  • kasutab ohutusnõudeid, järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
  • kirjeldab ja võrdleb organismide sarnasusi ning erinevusi; 
  • selgitab organismide kohastumist vees kui elukeskkonnas ning põhjendab loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;
  • saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest.

Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4: 

2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal. Organismide mitmekesisus. Organismide eluavaldused. Elu erinevates keskkonnatingimustes.

2.1.6.4. Inimene. Taimed ja loomad inimese kasutuses. 

2.1.6.5. Jõgi ja järv. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järvedes. Järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse.

2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemides. Inimese mõju ökosüsteemile.

2.1.6.17. Loodus-ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Säästev tarbimine.

Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: eesti keel, matemaatika, sotsiaalained, tehnoloogia.

 

 

Meetodid:

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, töölehtede täitmine, viktoriinil osalemine.

Vahendid: töövahendid (piltmäärajad, töölehed, binoklid, Secchi kettad, termomeetrid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele. Lahustunud hapniku sensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil.

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll:

Programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine. 

Tagasiside:

Tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta õppekäigul tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.

 

 

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

mageveekogu
järv
veetaimed
veelinnud
kalad

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

235€

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programm toimub osaliselt õues, palume riietuda vastavalt ilmastikule. Soovitav on panna jalga kummikud. 

Programmi pikkuseks on 3 tundi. Lõunapaus on arvestatud programmiaja sisse (siis, kui pool klassi parvel õpib).

Palume siseruumis viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud.

Korraga saame võtta vastu ühe grupi.
 

Läbiviimise koht:

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum, Võrtsjärve kallas, parvega järvel

Läbiviimise asukoht:

58.212186294272, 26.109952412256

Maakond:

Tartumaa

Keskus:

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm II kooliaste
Author:
Järvemuuseum
Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm II kooliaste (1).pdf(106.47 KB)

Programmikirjeldus: "Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel II kooliaste"

Laadi fail alla

Pikk kirjeldus:

  1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. Õpilaste eelteadmiste kaardistamine. (5 min)
  2. Loeng-vestlusring õppeklassis: “Järv kui elukeskkond”. Siseveekogud, Eesti järved, järvede eripärad, inimeste seosed siseveekogudega, vesi kui elukeskkond, vee ringlemise tähtsus järvedes, järvede elustik, taimede ja loomade kohastumised eluks vees, toiduahelad/võrgustikud, keskkonnakaitse ja jätkusuutlik kalastamine. Vestlusringi kõrvale täidetakse töölehte.  (30 min)
  3. Jalutuskäik Võrtsjärve kaldal. Veetaimed. Veeselgrootud. Tutvustatakse enamlevinud veetaimi. Õpitakse, mille poolest erinevad veetaimed maismaataimedest, räägitakse veetaimede kasvuvöönditest ning saadakse tuttavaks enamlevinud liikidega, õpitakse neid üksteisest eristama. Räägitakse veetaimede tähtsusest veekogude ökosüsteemis, veetaimede kasutamisest. Otsitakse järve kaldalt veeselgrootuid, räägitakse nende rollist järve elukeskkonnas.
    • Rühmatöö 1: leitud veetaimeliigid märgitakse vöönditena töölehele;
    • Rühmatöö 2: leitud veeselgrootute liigid märgitakse töölehele. (15 min)
  4. Parvesõit Võrtsjärvel. Linnud. Järvevee omadused / gruppides! Enne parvesõidu algust selgitatakse veeohutuse reegleid. Järvel räägitakse Võrtsjärvest ja selle eripärast. Vaadeldakse binokliga linde ja märgitakse leitud liigid töölehele üles. Rühmatööna uuritakse vee värvust, lõhna, läbipaistvust, mõõdetakse veetemperatuuri. Juhendaja mõõdab sensoriga vee hapnikusisaldust. Üheskoos täidetakse protokoll, kuhu märgitakse ka proovivõtu eesmärk, asukoha kirjeldus, kuupäev ja kellaaeg, ilmastikutingimused. (2x 45 min) NB! Sõltuvalt väikelaevadele kehtivatest eeskirjadest, viibib parvel korraga pool gruppi, teine pool grupist einestab samal ajal õppekeskuse kohvikus (toit endal kaasa võtta). Seejärel toimub vahetus. Oleks hea, kui ühte klassi saadaks õppekäigul 2 õpetajat - üks on lastega lisaks laevajuhile parvel ja teine samal ajal kohvikus. Parvesõit toimub vaid soodsate ilmaolude korral. Parvesõiduks mittesobivate ilmastikuolude korral käsitleme parvesõidu ajale planeeritud teemasid järve kaldal jalutades või siseruumides.
  5. Lõunapaus. Palume toidukoti ise kaasa võtta. Vajadusel saame abistada sooja toidu tellimisel ja serveerimisel. Gruppides, paralleelselt parvesõiduga.
  6. Ekskursioon Järvemuuseumis. Kalad. Jätkusuutlik kalastamine. Programmi järgmises etapis räägitakse Võrtsjärve kalastikust ning tutvutakse Järvemuuseumis elavate mageveekaladega. Vaadeldakse akvaariumikalu ja õpitakse, kuidas eri kalaliike üksteisest eristada. Korratakse, mille poolest erinevad kalad maismaaloomadest ning mida söövad rööv- ja lepiskalad. Õpitakse selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. Õpilased saavad rääkida ka oma kokkupuudetest kaladega (kalalkäimisest, kala söömisest jms). Selgitatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Liikide eristamise ülesanded töölehel. (25 min)
  7. Teadmiste kontroll - viktoriin rühmades. Kokkuvõtted ja lõpuring. Õpitu kordamine viktoriiniga. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. (15 min)

 

Viimati uuendatud:

21.03.2023