Võrtsjärv
Järvemuuseum

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade järvest kui elukeskkonnast Võrtsjärve näitel. Selgitatakse inimeste seoseid siseveekogudega, räägitakse Võrtsjärve seirest ja seisundist, keskkonnahoidlikust käitumisest, sh jätkusuutliku kalastamise põhimõtetest. Programmi tulemusena õpivad lapsed kirjeldama veetaimede- ja loomade erinevusi maismaaorganismidest. Tuntakse Võrtsjärve elustikku ning osatakse nimetada ja üksteisest eristada enamlevinud veetaime, -linnu ja kalaliike, õpitakse koostama toiduahelaid.

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, vaatluslehtede täitmine, kehaline liikumine, viktoriinil osalemine.

Vahendid: Secchi ketast ja multisensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil. Muud töövahendid (piltmäärajad, vaatluslehed, binoklid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele.
 

Õpipädevused:

digipädevus
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilased teavad järve kui elukeskkonna eripära. Õpilased on saanud ülevaate Võrtsjärve seirest ja seisundist ning oskavad viia läbi lihtsamaid vaatlusi ja mõõtmisi. Õpilased teavad inimeste seoseid siseveekogudega ning on kursis keskkonnahoidliku käitumise-, sealhulgas jätkusuutliku kalastamise põhimõtetega. Õpilased oskavad kirjeldada Võrtsjärve ja selle elustikku ning tunnevad ja eristavad üksteisest enamlevinud veetaime-, veelinnu- ja kalaliike. Õpilased oskavad tuua näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres, teavad toiduahelate koostamise põhimõtteid ning oskavad koostada toiduahelaid järves.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Õpilane

  • tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
  • väärtustab uurimistegevust looduse tundmaõppimisel;
  • väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi
  • toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu; 
  • märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme;
  • teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; 
  • kasutab ohutusnõudeid, järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
  • kirjeldab ja võrdleb organismide sarnasusi ning erinevusi; 
  • selgitab organismide kohastumist vees kui elukeskkonnas ning põhjendab
  • loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkust;
  • saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest.


Põhikooli riiklik õppekava Lisa 4: 
2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal. Organismide mitmekesisus. Organismide eluavaldused. Elu erinevates keskkonnatingimustes.
2.1.6.4. Inimene. Taimed ja loomad inimese kasutuses. 
2.1.6.5. Jõgi ja järv. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti järved. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järvedes.Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse.
2.1.6.6. Vesi kui aine, vee kasutamine. Vee kasutamine. Vee reostumine ja
kaitse.
2.1.6.15. Elukeskkond Eestis. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemides. Inimese mõju ökosüsteemile.
2.1.6.17. Loodus-ja keskkonnakaitse Eestis. Inimese mõju keskkonnale. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Säästev tarbimine.

Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, matemaatika, sotsiaalained, kunst, tehnoloogia, kehaline kasvatus.
 

Meetodid:

Õppemeetodid: vaatlemine, võrdlemine, uurimine, märkamine, suhtlemine, jutustamine, kuulamine, mõõtmine, vaatluslehtede täitmine, kehaline liikumine, viktoriinil osalemine.

Vahendid: Secchi ketast ja multisensorit kasutab õppeprogrammi juhendaja demonstratsioonil. Muud töövahendid (piltmäärajad, vaatluslehed, binoklid jms) on arvestatud 3-4 liikmelistele gruppidele.

Juhis õpetajale:

Õpetaja roll: programmile tuleku ettevalmistus (ainealased eeltegevused koolis); eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (sobilik riietus ja jalatsid, toidukott jms); aktiivselt programmi tegevustes osalemine (õpilaste toetamine ja julgustamine, vajadusel toimivate töörühmade moodustamisel abistamine, turvalisuse ja korra tagamine, abi töövahendite väljajagamisel ja korrastamisel); tagasiside andmine. 

Tagasiside: tagasisidestamine toimub programmi lõpus ja pärast programmi. Lapsed annavad lõpuringis teada, mida huvitavat ja uut nad õppisid või kogesid. Lõpuringis võtab sõna ka õpetaja, kes toob välja, mida ta sellel programmil tähele pani ning teada sai. Detailsema tagasiside annab õpetaja elektroonilise tagasisideküsimustiku abil pärast programmi lõppu.
 

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Kevad
Suvi
Sügis

Hind:

220€

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada grupi suurusest, erisustest (erivajadusega õpilased jm) ning õppeprogrammi sisu erisoovidest. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programm toimub osaliselt õues, palume riietuda vastavalt ilmastikule. Soovitav on panna jalga kummikud. Programmi pikkuseks on arvestatud 3 tundi ilma lõunapausita. Kui grupp soovib teha lõunapausi (30 min, soovitatav), tuleb arvestada keskuses viibimise ajaga 3,5 tundi.

Palume siseruumis viibimiseks võtta kaasa vahetusjalanõud.

Korraga saame võtta vastu ühe grupi.

Õppeprogrammi veetaimede tundmaõppimise osas palume õpetajal valida rühmatöö (1. või 2. vastavalt õpilaste vanusele/tasemele).
 

Läbiviimise koht:

EMÜ Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum, Võrtsjärve kallas, parvega järvel

Läbiviimise asukoht:

58.2118407, 26.1099749

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm II kooliaste
Author:
Järvemuuseum
Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel_programm II kooliaste.pdf(102.79 KB)

Programmikirjeldus: "Järv kui elukeskkond ja parvesõit Võrtsjärvel II kooliaste"

Pikk kirjeldus:

  1. Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine. Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, organisatoorsed küsimused. Õpilaste eelteadmiste kaardistamine. (10 min)

  2. Loeng-esitlus: "Siseveekogud kui elukeskkond" Vesikeskkonna erinevus maismaast, sisevete elustik. Toiduahelad. Sisevete seire ja seisund (Võrtsjärve näitel) Siseveekogude kaitse, inimeste seosed siseveekogudega. (30 min)

  3. Jalutuskäik Võrtsjärve kaldal. Veetaimed. Tutvustatakse enamlevinud veetaimi. Õpitakse, mille poolest erinevad veetaimed maismaataimedest, räägitakse veetaimede kasvuvöönditest ning saadakse tuttavaks enamlevinud liikidega, õpitakse neid üksteisest eristama. Räägitakse veetaimede tähtsusest veekogude ökosüsteemis.

    • Rühmatöö 1: leitud liigid märgitakse vöönditena üles (4.-5. klass).
    • Rühmatöö 2. (6.klassile): kaldaveetaimestiku prooviruut (1x1m) - taimestiku liigilise koosseisu märkimine, võsude arvu loendamine, liikide suhtelise ohtruse arvutamine A (%) = ns*100/n. Kus    ns – liigi s võrsete arv prooviruudus; n – võrsete koguarv prooviruudus. (30 min)

  4. Parvesõit Võrtsjärvel. Veeohutus. Linnud. Vee füüsikalis-keemilised näitajad. Enne parvesõidu algust selgitatakse veeohutuse reegleid. Järvel räägitakse Võrtsjärvest ja selle eripärast. Vaadeldakse binokliga linde ja märgitakse leitud liigid üles. Mõõdetakse multisensoriga vee füüsikalis-keemilisi näitajaid (vee temperatuur, lahustunud hapnik, pH, läbipaistvus, elektijuhtivus). (1h)

  5. Lõunapaus. Palume toidukoti ise kaasa võtta. Vajadusel saame abistada sooja toidu tellimisel ja serveerimisel (30 min).

  6. Ekskursioon Järvemuuseumis. Kalad. Jätkusuutlik kalastamine. Programmi järgmises etapis räägitakse Võrtsjärve kalastikust ning tutvutakse Järvemuuseumi I korrusel elavate mageveekaladega. Vaadeldakse akvaariumikalu ja õpitakse, kuidas eri kalaliike üksteisest eristada. Korratakse, mille poolest erinevad kalad maismaaloomadest ning mida söövad rööv- ja lepiskalad. Õpitakse selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. Õpilased saavad rääkida ka oma kokkupuudetest kaladega (kalalkäimisest, kala söömisest jms). Selgitatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. (30 min)

  7. Teadmiste kontroll - viktoriin rühmades. Kokkuvõtted ja lõpuring. Õpitu kordamine viktoriiniga. Lõpuringis saavad sõna ka lastega kaasas olnud õpetajad. (20 min)
     

Viimati uuendatud:

05.04.2021