Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel kolmes reas, juhendaja on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.

6 min · Tervitus, reeglid, tänane küsimus ja esmased arvamused Juhendaja tutvustab end ja lepib õpilastega kõigepealt kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ainult juhendaja märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult. Alles seejärel esitab juhendaja tänase küsimuse: kas papagoi värv on tema sulgedes värviainena olemas või tekib mujalt? Küsimuse järel on 2 minutit arvamuste avaldamiseks — soovijad ütlevad oma seisukoha ja juhendaja kordab kaks-kolm erinevat pakkumist valjusti, et neid saaks katse järel kontrollida.

7 min · Sulgede vaatlus ja esimene oletus Igas reas liiguvad käest kätte pudenenud suled: sinine, kollane, punane, roheline ja hall. Iga õpilane vaatab sulge lähedalt ja ütleb ühe tähelepaneku — kas värv on ühtlane või vöödiline, kas sulg on pehme või jäik, kas värv on mõlemal poolel sama. Seejärel küsib juhendaja oletust: kas kõigis nendes sulgedes on värviaine olemas, nii nagu värv on pliiatsis? Oletused öeldakse valjusti ja neid kontrollitakse katses. Arutame: kui sulge katki teha, kas värv jääks alles? Millest see teie arvates oleneb?

8 min · Kohtumine 1: roheline lind rohelises võras Juhendaja toob rohelise papagoi oma käel õpilaste juurde ja liigub poolkaare ees. Ta küsib, kas seda lindu on siin toas lihtne märgata — on küll. Seejärel kirjeldab juhendaja linnu päris elupaika: troopiline mets, kus võra on tihe, valgust jõuab alla vähe ja rohelist on iga kandi peal. Juhendaja võrdleb seda Eesti metsa elutingimustega: meie mets on suure osa aastast lehtedeta, hall ja pruun, ning meie metsalinnud — varblane, tihane, rähn — on sellele vastavalt tagasihoidlikuma värviga. Juhendaja nimetab mõiste: värvus on kohastumus, mis sõltub sellest, kus lind elab. Arutame: kelle eest lind end peidab? Miks ei oleks erkroheline lind Eesti talvemetsas hea mõte?

10 min · Katse: mis muutus ja mis jäi samaks Klass töötab kolmes reas, igas umbes kümme õpilast, ja iga rida saab oma sinise ja oma kollase sule — nii jõuab igaüks katse ise ära teha. Juhendaja näitab ette: sulg hoitakse akna poole nii, et valgus tuleks sulest läbi. Sinine sulg käib igas reas käest kätte ja iga õpilane ütleb oma tulemuse: sinine kadus, sulg on tumepruun. Seejärel teeb sama teekonna kollane sulg — ja jääb täpselt sama kollaseks. Juhendaja küsib kolm asja. Esiteks: mida me katses muutsime? (valguse suunda — kas valgus paistis sulele peale või läbi). Teiseks: mida me ei muutnud? (sulg ise jäi samaks). Kolmandaks: kuidas saaksime olla kindlamad, et tulemus ei olnud juhus? Õpilased pakuvad ise — proovida mitme sinise sulega, proovida uuesti teises valguses, lasta mitmel inimesel vaadata; juhendaja lisab, et kolmes reas tehti katse kolme eri sulepaariga ja tulemus oli igal pool sama. Lõpuks küsib juhendaja ennustust: mis juhtub rohelise sulega? Ennustus öeldakse välja ja siis kontrollitakse. Arutame: miks kollane sulg valguses ei kadunud, aga sinine kadus? Kumb tulemus üllatas rohkem?

7 min · Kohtumine 2: kaks eri viisi, kaks nime Juhendaja toob suure sinise aara ja annab katsele nimed. Kollane ja punane tulevad värviainest ehk pigmendist — see on sules päriselt olemas ja papagoi valmistab selle ise oma kehas, erinevalt flamingost, kes saab oma roosa toidust. Sinine on struktuurvärv — pigmenti ei ole, värv tekib sule mikroskoopilisest ehitusest, mis paiskab sinise valguse tagasi. Kui valgus tuleb tagant läbi, ei ole midagi tagasi paisata ja värv kaob; alt paistab välja tumeda värviaine pruun. Roheline on nende kahe kombinatsioon: struktuurvärvist tulev sinine pluss kollane pigment. Igas reas antakse roheline sulg uuesti ringi ja kontrollitakse, kas eelnev ennustus pidas paika. Arutame: kumb neist kahest värvist on püsivam, kui valgusolud muutuvad? Kunstitunnis segate rohelise sinisest ja kollasest — mille poolest on papagoi roheline sellest erinev?

7 min · Kohtumine 3: peidus ja märguanne ühel linnul Juhendaja toob Aafrika halli. Õpilased vaatavad: keha on hall ja vöödiline, saba on erepunane. Juhendaja selgitab, et hall ja pruun tulevad kolmandast värviainest, mis on olemas ka Eesti lindudel, ja et see teeb linnu puu tüve ja oksa taustal raskesti märgatavaks. Punane saba on aga pigment, mida meie metsalindudel ei ole, ja see on nähtav siis, kui lind lendab või saba laiali ajab. Juhendaja toob paralleeli Eesti metsast: ka rähni must-valge muster on puutüvel varjevärv ja punane laik on märguanne. Nii kannab üks lind korraga varjevärvi ja märguannet — peidus istudes ja liigikaaslasele näidates. Arutame: mis kasu on linnul sellest, et üks osa temast on nähtav ja teine peidus? Millal tal kumbagi vaja on?

9 min · Vaba osa: loomade toitmine
Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Merisead elavad 12 suures avatud kastis piki tervet seina, nii et korraga mahub iga kasti juurde 1–6 õpilast toitma ja paitama — ruumi jagub kogu klassile ühekorraga ja järjekorda ootama ei pea keegi. Linnud istuvad seinaäärsetel okstel ja lendavad kogu toas, seega on toitmiskohti terves ruumis. Juhendaja liigub õpilaste seas ja juhendab toitmist, soovijad saavad linnu käe peale. Juhendaja näitab ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Samal ajal saab pilte teha. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.

6 min · Kokkuvõte  Õpilased arutavad paarides 1 minuti, mis on pigmendi ja struktuurvärvi vahe ja miks linnu värv sõltub elupaigast. Seejärel ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti. Seejärel arutavad õpilased paarides 1 minuti, mis on pigmendi ja struktuurvärvi vahe ja miks linnu värv sõltub elupaigast. Pärast seda ütlevad viis-kuus soovijat oma vastuse valjusti ja juhendaja seob need kokku tänase küsimusega ning programmi alguses pakutud arvamustega. Lõpuks pestakse käed ja juhendaja selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda. Ülejäänud õpilased annavad tagasiside õpetaja kaudu klassis.