Programm toimub lasteaias kohapeal.
Programmis õpivad lapsed kalakaisukate abil tundma Eesti kalade mitmekesisust, õpitakse selgeks kaladele iseloomulikud tunnused ja räägitakse, mille poolest nad maismaaloomadest erinevad, kus nad elavad, ja kuidas inimene kalastikku mõjutab. Saavad teada, kes on kalamees ja kes kalur, kuidas kalavarusid hoida, miks on kala kasulik süüa ning miks räim on meie rahvuskala. Praktilise tööna uuritakse räime välis- ja siseehitust. Lapsed õpivad räimi puhastama ja praadima räimekrõpse, mis üheskoos süüakse.
Междисциплинарная интеграция:
Alushariduse riiklikust õppekavast lõimitakse valdkondi ja toetatakse järgmiste õpitulemuste saavutamist:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
17) oskab kirjeldada, tervisliku ja mitmekesine toitumise põhimõtteid ning teab, miks need on olulised tervise hoidmisel.
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
3) oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
§ 19. Valdkond Matemaatika
4) oskab liita ja lahutada viie piires ning tunneb märke + , –, =;
Arutelu, kuidas veekogusid ja nende elustikku hoida (koguda oma prügi hoolikalt kokku, mitte seda vette loopida, järves ennast mitte seebitada, mitte häirida pisikesi loomi ega kiskuda taimi välja) toetab riikliku õppekava läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- mille poolest kalad teistest loomadest erinevad
- miks on kalad looduses olulised
Õpilane oskab
- nimetada erinevaid eesti kalaliike
- räime rookida ja toiduks valmistada
Õpilane väärtustab
- kala kui tervislikku toitu
- erinevate elusolendite ja nende elutingimuste hoidmist
Методы:
Õppemeetodid: Rühmatöö,vaatlemine, kirjeldamine ja võrdlemine, ülesannete lahendamine rühmatööna, kalade lahkamine ja puhastamine, arutelu. Toidu valmistamine.
Õppevahendid: Kalakujulised padjad (16 erinevat eesti liiki), rühmamängud (rühmas kuni 6 õpilast): rööv- ja lepiskaladega õngitsemismäng, kalade pusle, viskemäng, värvipaberist kala kehaosad kleepimiseks, liim. Kalade uurimiseks ja puhastamiseks: värske räim 2kg, lauakatted, kausid (ühiseks kasutamiseks), käärid ja vajadusel ühekordsed põlled (igale õpilasele). Kalade toiduks valmistamiseks: 2 lauapliiti, 2 panni, kausid, taldrikud, pannilabidad, jahu, õli, sool, pikendusjuhe, paberkäterätt, pang külma veega. Kalade söömine: salvrätikud.
Руководство для учителя:
Vajalik õpetajapoolne ettevalmistus (ainealased eeltegevused lasteaias, kalateema). Ootame õpetajalt aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega, vajadusel abi ülesannete ja muude tegevuste juures.
Kalade praadimiseks vajalik hea ventilatsiooniga ruum (et suitsuandurid tööle ei läheks), hästi sobib nt endine lasteaia köök (kus enam süüa ei tehta). Soojemal ajal võiks praadida õues (vihma puhuks varju all). Siis oleks sinna vaja lastele sobivas kõrguses ca 1m pikkust lauda ja elektriühendust vähemalt 3,5kW võimsusele.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õpilastel võimalusel kaasa võtta oma põll. Vajadusel saab juhendajalt ühekordse kilepõlle.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside keskkonnahariduse portaalis ja raendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Programmi läbiviija:
Anu Metsar. Tartu Ülikool, bioloog-ökoloog, bioloogia-keemia õpetaja. Töötanud Järvemuuseum juhatajana 2007-2019: muuseumi väljaarendamine, keskkonnaprogrammide koostamine, programmide läbiviimine; looduslaagrite kavandamine ja läbiviimine.
Язык:
Длинное описание:
- Sissejuhatus ja päeva tutvustus. (5 min).
- Hommikuring, kus kaardistatakse laste eelteadmised kalade ja kalapüügi teemal. Uuritakse, kas lapsed on kalal käinud ning milliseid kalu välja püüdnud. Kes on kalur ja kes kalamees, milliseid püügivahendeid nad kasutavad. Uuritakse erinevaid lante ja mängitakse mõrralinaga. Kalakaisukate abil selgitatakse, mis teeb kalast kala mõnede oluliste liikide (haug, ahven, räim, lest) näitel. Mis on kalade roll looduses, miks on vaja kalastikku kaitsta ja kuidas veekogu ääres käituda. Miks räim on meie rahvuskala. (45min).
- Ülesanded. Õpilased loevad end neljaks rühmaks. Iga rühm lahendab erinevat ülesannet, misjärel liiguvad kõik edasi järgmise ülesande juurde. Ülesanded: a)kleebitakse kokku värvilisest paberist kalapilt (eraldi keha, uimed, veetaimed jm); b)kalapusle (otsitakse uimede ja väliskuju järgi kalapiltidele õige siluett); c)viskemäng (rõngastega kalapiltide ja -nimedega viskemäng, kus mängija arvestab kokku saadud punktisumma); d)õngitsemine (kalakaisukate püük õngega, püütud liigi nime kordamine; vajadusel jagatakse õnge rühmakaaslasega). (60 min).
- Räime välis- ja siseehituse uurimine ning rookimine. Lapsed vaatlevad räime, leiavad uimed, soomused, lõpused. Kala lõigatakse kääridega lahti ja püütakse leida kalamari või niisk ja ujupõis. Kääride abil eemaldavad lapsed kala pea ja lõikavad kõhu lõhki, puhastavad sisikonnast. (40 min).
- Räimekrõpsude valmistamine. Lastele selgitatakse ohutusreegleid köögis toimetamisel. Kalad paneeritakse jahus ja lapsed asetavad need pannile õli sisse. Lapsed saavad kala pannil ise pöörata ja valmis kalad taldrikule panna. Kõik lapsed saavad kala praadida. (45 min).
- Kokkuvõte ja räimekrõpsude söömine. Räägitakse kuldkala muinasjutu abil, miks kala on kasulik süüa. Korratakse üle päeval õpitu, lapsed jagavad päeva kohta tagasisidet, kirjeldavad oma emotsioone. Süüakse ühiselt praetud räimekrõpse. (15 min).