„Magevee vaatlus Kurtna järvestikus“ on PK II kooliastme (4.–6. klass) õpilastele mõeldud õppekäik, kus uuritakse järve kui elupaika. Õpilased teevad rühmades juhendatud vaatlusi: mõõdavad vee omadusi (nt temperatuur, läbipaistvus), vaatlevad ja määravad lihtsate määrajate abil vee‑ ja kaldaelustikku, püüavad ja määravad magevee pisiloomi. Lisaks arutlevad, kuidas vee seisund ja taimed mõjutavad pisiloomade elurikkust. Programmi jooksul harjutatakse hoolivat käitumist elustiku vastu ja ohutut käitumist veekogu ääres.
Междисциплинарная интеграция:
Loodusained, põhikool, I kooliaste:
- 4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
- 7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
- 16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
Üldpädevused (kuni 3)
- Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (vaatlus, mõõtmine, andmete võrdlemine, lihtsate uurimisvahendite kasutamine).
- Suhtluspädevus (tähelepanekute sõnastamine, kaaslaste kuulamine, rühmatulemuste esitlemine ja põhjendamine).
Lõiming
- Eesti keel: juhendite mõistmine, vaatlusmärkmete ja järelduste sõnastamine, loodusterminoloogia kasutamine.
- Matemaatika/IKT: mõõtmistulemuste tabelisse kandmine, võrdlemine ja lihtne kokkuvõte (nt skeem, piktogramm, foto).
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng – programm aitab mõista, et elurikkus sõltub puhtast veest ja hoolivast käitumisest (prügi kaasa, elustikku ei kahjusta, kaldal tegutsetakse vaikselt ja ohutult).
Отношение к учебной программе:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Результат учебы:
Teadmised. Programmi lõpuks õpilane:
• selgitab, et järv on elupaik ning vee omadused ja kaldavööndi taimestik mõjutavad järve selgrootute, kahepaiksete ja teiste vee pisiloomade liigirikkust;
• toob näiteid vähemalt viiest magevees elavast organismist (nt vesikirp, sõudik, kiilivastne, veetigu, vesimardikas) ning teab, et neid tuleb õrnalt käsitseda;
• tunneb väehamlt 5 esrinevat kalda/ veetaimestikku;
• kirjeldab, kuidas inimese tegevus (prügi, tallamine, toitainete lisandumine) võib veekogu seisundit ja elurikkust mõjutada ning toob vähemalt kaks järve hoidmise viisi.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• kasutab kahva, vaatlusnõusid ja luupi ning tegutseb nii, et elusolendid ei saaks kahjustada;
• mõõdab ja võrdleb rühmas lihtsate vahenditega vee temperatuuri ja läbipaistvust ning märgib vaatlused töölehele;
• määrab pildilise määraja abil leitud selgrootuid ja vähemalt 4–5 veetaime ning esitab rühma tulemused teistele.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tunneb huvi magevee-elustiku ja järve seisundi vastu;
• väärtustab elurikkust ja käitub jätkusuutlikult.
• selgitab, et järv on elupaik ning vee omadused ja kaldavööndi taimestik mõjutavad järve selgrootute, kahepaiksete ja teiste vee pisiloomade liigirikkust;
• toob näiteid vähemalt viiest magevees elavast organismist (nt vesikirp, sõudik, kiilivastne, veetigu, vesimardikas) ning teab, et neid tuleb õrnalt käsitseda;
• tunneb väehamlt 5 esrinevat kalda/ veetaimestikku;
• kirjeldab, kuidas inimese tegevus (prügi, tallamine, toitainete lisandumine) võib veekogu seisundit ja elurikkust mõjutada ning toob vähemalt kaks järve hoidmise viisi.
Oskused. Programmi lõpuks õpilane:
• kasutab kahva, vaatlusnõusid ja luupi ning tegutseb nii, et elusolendid ei saaks kahjustada;
• mõõdab ja võrdleb rühmas lihtsate vahenditega vee temperatuuri ja läbipaistvust ning märgib vaatlused töölehele;
• määrab pildilise määraja abil leitud selgrootuid ja vähemalt 4–5 veetaime ning esitab rühma tulemused teistele.
Hoiakud. Programmi lõpetanud õpilane:
• tunneb huvi magevee-elustiku ja järve seisundi vastu;
• väärtustab elurikkust ja käitub jätkusuutlikult.
Методы:
Juhendatud välitöö, rühmatöö ja rollijaotus, vee-elustiku püüdmine ja määramine, kalda- ja veetaimestiku vaatlemine ning määramine, arutelu ja kokkuvõttering.
Руководство для учителя:
- Enne programmi. Teavitada lapsi õigest riietumisest. Riietus mugav ja ilmastikule sobilik; jalga kummikud. Kaasa joogivesi
- Eeltöö (soovituslik): mõisted järv, elupaik, selgrootu, reegel veekogu ääres.
- Programmi ajal (õpetajaroll): toetab rühmade liikumist ja kokkulepetest kinnipidamist; aitab lastel tähelepanekuid sõnastada ning hoiab silma peal veepiiril ohutul tegutsemisel.
- Järeltöö ideed (valik):Klassis “Järve-elustiku näitus”: joonistused + üks lause, või lihtne toiduahela pilt (kes keda sööb).
Целевая группа:
4-6 klass II kooliaste
Продолжительность:
1 tund
Размер группы:
20
Время проведения:
Kevad
Suvi
Sügis
Цена:
260€
Доп. информация:
- Õpikeskkond. Järvekallas.
- Ohutus. Püsime koos; veepiiril liigume ainult juhendajaga; kahva kasutame juhendaja näidatud viisil; arvestame putukate ja teiste pisiloomadega.
- Ligipääsetavus. Üldjuhul ei sobi suurema liikumispuudega õpilastele. Ratastool võib liiva sisse kinni jääda.
Место проведения:
Kurtna järvestik, Martiska järv
Programmi läbiviija:
Ingrid Kuligina
Язык:
Eesti keel
Vene keel
Длинное описание:
Tegevuste käik (2 h)
- Sissejuhatus ja ohutus (10 min).
Kohtumine, “kus me oleme?” lühijutt järvest kui elukeskkonnast. Kokkulepped: püsime koos; veepiirile ainult juhendajaga; ei joosta; ei minda vette; püütu vaatleme õrnalt ja laseme tagasi. - Rühmadeks jagunemine ja rollidega tutvumine (5 min)
3 rühma ja rollijaotus (püüdjad – transportijad – uurijad). Selgitame, et rollid vahetuvad, et kõik lapsed saaksid kõiki rolle proovida. - Tegevus rollides (3 × 20 min = 60 min, vahepeal lühikesed üleminekud).
- Püüdjad püüavad kahvaga vee-elustikku ja panevad veega täidetud suuremasse anumasse (kaussi).
- Transportijad tõstavad lusikaga (puhtalt, ilma sodita) püütud “putukad-mutikad” veega täidetud läbipaistvatesse topsidesse ja viivad need ettevaatlikult uurijatele.
- Uurijad vaatlevad ja määravad lihtsustatud välimääraja abil ning rühmitavad (nt “kiili vastsed”, “lutikalised”, “sääselised”, “ussid” jne).
- Kalda- ja veetaimestiku vaatlus (20min)
Õpilased vaatlevad ja määravad kasutades lihtsaid välimäärajaid järve vee- ja kaldataimed ning kannavad andmed töölehele (tunnused, kasvukoht, roll elupaigas).
- Programmi lõpetamine (20min)
- Ühine arutelu „Magevee elupaik“. Seoste loomine: vee omadused, taimestik ja loomastik. Lisak toimub lühike arutleme, kuidas inimese tegevus järve seisundit mõjutab.
- Kokkuvõte (5min). Iga laps ütleb ühe lause: “minu vee-avastus…” ja “kuidas ma hoian järve…” (prügi kaasa, vaikselt kaldal, elustik tagasi).