Programm tutvustab Läänemere, Eesti rannikumere ja siseveekogude kalaliike. Läbi aktiivtegevuste saavad osalejad õppida tundma Eesti vete erinevaid kalaliike, kalapüügieeskirja ja selle vajalikkust, arutleda Läänemere elustiku ja reostuse teemadel. Saame tuttavaks meie toidulaua põhiliste kalaliikide välimuse, eluviisi, toitumise ja rändeharjumustega. Õpilased oskavad seoseid luua kalapüügi ja kalavarude jätkusuutlikkuse vahel ning märgata ja teada anda keskkonnarikkumisest. Mängime kalade tundmaõppimise mängu.
Междисциплинарная интеграция:
Seos kehtiva riikliku õppekavaga (III kooliaste: 7.–9. klass)
Ainekavalised õpitulemused (Bioloogia)
- Selgroogsete mitmekesisus, anatoomia ja kohastumused:
- Õpilane tunneb ja eristab kohalikke kalaliike (lepiskalad ja röövkalad), kirjeldab nende morfoloogiat ja füsioloogilisi kohastumusi vee-eluks (kehakuju, meeleelundid, küljejoon, uimed, lõpused).
- Õpilane seostab kalade anatoomilisi eripärasid nende toitumisviisi ja elupaigaga (nt põhjaelulised vs. avaveelised liigid).
- Ökoloogia, kooslused ja toiduvõrgustikud:
- Õpilane analüüsib veekogu toiduvõrgustikku ja troofilisi tasemeid ning selgitab kalade rolli aineringes ja energiavoos.
- Õpilane mõistab eluta ja eluslooduse tegurite (vee temperatuur, hapnikusisaldus, läbipaistvus, voolukiirus) mõju kalade levikule ja sigimisele.
Inimene, keskkonnaprobleemid ja looduskaitse:
- Õpilane selgitab elurikkuse säilitamise vajadust ning analüüsib inimtegevuse mõju veeökosüsteemidele (eutrofeerumine, paisutamine ja rändetõkked, elupaikade killustumine, võõrliikide levik).
Õpilane mõistab kalavarude kaitse meetmeid.
Läbiv teema: "Keskkond ja jätkusuutlik areng" Õpilane tajub inimest osana loodusest, mõistab oma tarbimise ja käitumise ökoloogilist jalajälge ning suhtub vastutustundlikult loodusvaradesse ja elusolenditesse.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Kalapüügieeskirja bioloogiline ja looduskaitseline mõtestamine: alammõõt, kudealad, keeluajad, lubatud püügivahendid, eetiline kalapüük
Keskkonnaprobleemid: paisude mõju siirdekaladele, eutrofeerumise tagajärjed ja invasiivsete võõrliikide (nt ümarmudil, signaalvähk) surve kohalikele liikidele. Kinnistatakse teadmine kodaniku rollist: reostusjuhtumitest, ebaseaduslikest püügivahenditest ja röövpüügist teavitamine (riigiinfo telefon 1247). Tähelepanu pööratakse spetsiifilistele kalastusjäätmetele: lahtipääsenud tamiilid, tinad ja konksud kujutavad surmavat ohtu veelindudele ja veeimetajatele.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, bioloogia, geograafia
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane seostab kalade anatoomilisi eripärasid nende toitumisviisi ja elupaigaga
Õpilane analüüsib veekogu toiduvõrgustikku ja selgitab kalade rolli aineringes ja energiavoos.
Õpilane mõistab eluta ja eluslooduse tegurite mõju kalade levikule ja sigimisele.
Õpilane selgitab elurikkuse säilitamise vajadust ning analüüsib inimtegevuse mõju veeökosüsteemidele.
Õpilane mõistab kalavarude kaitse meetmeid ja kaluvarusid ohustavaid keskkonnaprobleeme.
Методы:
Kasutatavad meetodid ja vahendid:
- kalade väljapanek-näitus
- kalade tutvustus
- arutelu
- töölehtede täitmine – töölehed rühma peale, kirjutusalused, pliiatsid, mõõdulindid, väljavõte eeskirjast, alammõõtude tabel, kalapüügi aegade tabel, liikide tabel, kalakaardid.
- õppemäng (piltkaardid, kirjutusvahendid, paber).
Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt.
Руководство для учителя:
Õpetaja ja juhendaja täpsustavad e-kirjaga vähemalt kolm tööpäeva enne programmi klassi, osalejate arvu ja toevajadused. Juhendaja saadab kogunemiskoha, ala tingimused ja riietusjuhise ning kinnitab, kas programm algab õues või toimub tervikuna toas. Tööruum on vajalik halva ilmaga. Õpetaja tutvustab enne tulekut klassile õppeprogrammi eesmärki ja meenutab viisaka käitumise kokkuleppeid.
Kaasa võtta joogivesi, ilmale sobivad riided. Õppevahendid tagab juhendaja.
Õpetaja osaleb kogu programmis ning toetab õpilaste liikumist ja töölehtede täitmist. Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Õpetajat/õpetajaid palutakse appi parima kalatundja väljaselgitamisel (tulemuste kokkulugemisel).
Õpetajalt küsitakse lõpus suuline hinnang ja peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu.
Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisis nende edasises õppetöös.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õppekoht ja ilm
Sobiva ilmaga toimub programm õues, halva ilma korral tehakse kõik tegevused toas. Valitakse tavapäraseks õues liikumiseks sobiv riietus.
Ohutus
Reeglid lepitakse kokku alguses. Õppenäidiste puudutamine on vabatahtlik ja toimub juhendaja loal; pärast pestakse käed. Õnnetuse korral korraldab juhendaja abi, vajaduse korral helistab 112.
Ligipääsetavus
Toevajadused täpsustatakse õpetajaga enne broneerimist. Õppeprogramm on kohaldatav puudega õpilastele.
Место проведения:
Место исполнения:
58.298273075711, 22.09964115
Programmi läbiviija:
Liina Tabri, PhD, botaanika ja ökoloogia erialal, Tartu Ülikool. Koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade juhendamise kogemus alates 2010. aastast ning teaduse populariseerimise kogemus alates 2005. aastast. Õpetamiskogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis. TalTechi Kuressaare kolledži õppejõud.
Tiina Talvi, MSc, bioloog, bioloogiaõpetaja Reaalkoolis, Viidumäe elanik, pikaajaline loodusprogrammide läbiviimise kogemus
Mahe Metsalu, MSc, loodusgeograafia- ja maastikuökoloogia, keskkonnakaitse , 10 a pikkune kogemus kõikidele kooliastmetele keskkonnaharidusprogrammide läbiviimisel, saarlane
Martin Silts, MSc bioloogias, loomaökoloog, SA Lutreola projektijuht. Juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast.
Karl Jakob Toplaan, MSc loodusturismi erialal, Eesti Maaülikool. Loodusfotograaf ja loodusretkede juhendaja. Lastelaagrite läbiviimise ja loodusretkede juhendamise kogemus 10 aastat.
Язык:
Длинное описание:
Õppeprogrammi on võimalus läbi viia nii siseruumis kui ka välitingimustes.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
0-15 min – Tervitus, sissejuhatus ja ülevaade programmist ja eesmärkidest, töökorraldus, õpilaste ohutuse ning vee-elustiku heaolu kokkulepped. Arutelu käigus aktiveerime eelteadmised kalade ja kalakaitse teemal.
15-40 min – Sissejuhatus kalade mitmekesisusest, tutvustus näituse baasil kalade liikidest, nende morfoloogiast ja kohastumustest ning eluviisist.
40–60 min – Rühmatöö (3-4 liikmelised) ühe (loosiga saadud) kalaliigiga tutvumiseks. Andmed kala kohta saadakse näituse väljapanekust, kalakaartidelt, väljatrükkidelt ja stendidelt. Täidetakse vastav tööleht.
60–80 min – Rühmad tutvustavad oma kalaliiki kogu klassile.
80–100 min – Arutelu "Kalasid ohustavad tegurid ja kalakaitse". Juhendaja teeb sissejuhatuse teemasse ja toob välja olulisemad ohutegurid. Õpilased arutlevad, kuidas neid ohutegureid saaks vähendada ja mida nad ise selle heaks saaksid teha.
100-115 min – Mäng "Parim kalatundja" Kalade tundmise mäng, kus selgitatakse välja parim kalatundja rühm. Kasutatakse kalakaarte. Õpetaja aitab tulemusi kokku lugeda. Kuulutatakse välja parimad kalatundjad.
115–120 min – Kokkuvõte, reflektsioon. Iga rühm toob välja ühe ahhaa ja ohhoo elamuse.