maastikud

15 000 aastat tagasi valitsesid Eesti aladel jääliustikud ning lumesulamisveed, mis aktiivselt siinset maastiku kujundasid. Jää taandumisel liikus siia inimene koos koeraga, asustades esialgu tundra laadse maastiku, hiljem kohanes ja kasvas koos ümbritseva keskkonnaga.

Õppeprogrammil vaadeldakse erinevaid metsarindeid ja õpitakse taimeliike ning nende järgi metsatüübi määramist, õpitakse näiteid liikidevahelistest suhetest (sh toitumissuhted ja seeläbi aineringed) metsas.

Programm viiakse läbi retkejuhi juhendamisel Vellavere matkarajal või sobival loodusrajal. Programm õpetab tundma kaheksat levinumat puu- ja põõsaliiki (h. pihlakas, h. kuusk, h. mänd, h. kadakas, h. haab, arukask, h. tamm, h.

Õues toimuval õppeprogrammil mõõdavad õpilased maastikuelemente (nõlva kõrgus ja kalle, vahemaa pikkus, asimuut, suhteline kõrgus) ning tutvuvad kaardi, tingmärkide, kaardimõõdu ja kompassiga. Kavas on praktilised ülesanded ja orienteerumine.

Õppeprogrammis tutvustatakse Eesti koosluseid, nende elurikkust, ohutegureid ja kaitset.

Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonna, Valga maakonna kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valmis raamat pealkirjaga  „Valgamaa keskkonna-aabits“. Valgamaa keskkonnaaabits on üles ehitatud tähestikulisel põhimõttel.