Õppeprogrammid

Õpilased analüüsivad põhikooli lõpetamisega seotud rõivaotsuse näitel, kuidas kujuneb rõivavajadus ning millist rolli mängivad valikus aeg, raha, kultuurilised normid, sooga seotud ootused, materjal, kandmiskogemus ja hilisem kasutus. Analüüsi aluseks võib olla enda kogemus või kujutletud olukord. Programmi lõpus rakendavad õpilased saadud teadmisi tulevaste rõivaotsuste mõtestamisel.

Õppeprogrammi käigus külastavad õpilased ja tutvuvad lähemalt ühe karjääriga (võib olla nii töötav kui mittetöötav karjäär), paljandiga või geoloogiliste objektidega õpperajal.  Õpitakse tundma karjääri/paljandi setteid, kivimeid, mineraale ja kivistisi, vaadeldakse, mis maavara ja milliste meetoditega karjääris kaevandatakse, tutvutakse kaevandamise keskkonnaprobleemidega, lisaks vaadeldakse ka elusloodust. Praktilise tööna vaadeldakse ja kirjeldatakse karjääri või paljandit, tehakse skeem ja joonistatakse profiil järjestikuste setete ja kivimitega. Kogutakse, iseloomustatakse ja määratakse kivimeid, setteid ja kivistisi. Tegevused sõltuvad külastatavast objektist – karjäär, paljand või geoloogilised objektid loodusrajal. 

UUS! Õppeprogramm käsitleb ringmajanduse ja maapõueressursside rolli tänapäeva ühiskonnas ning nende seoseid meie igapäevaelu, majanduse ja tehnoloogia arenguga. Käsitletakse maapõueressursside kui toorme kaevandamist ning kaasnevaid keskkonnamõjusid. Antakse ülevaade ringmajanduse põhimõtetest. Ringmajanduse mängus analüüsivad õpilased ühe toote ringmajandamise võimalusi toormest toote utiliseerimiseni. Vaadeldakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali ringmajanduse ja rohepöörde valguses. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust. Teema arendab osalejate kriitilist mõtlemist ning kestliku majandamise ja keskkonna hoiakuid suunates neid tegema teadlikumaid ja säästlikumaid tarbimisvalikuid loodusressursside säästvamaks kasutamiseks ja jäätmete vähendamiseks.

Programm tutvustab Tartu loodusmaja talveaia eksootiliste tarbetaimede näitel laialt kasutatavaid troopilisi, subtroopilisi ja vahemerelisi toidutaimi. Õpilased uurivad väikestes rühmades ühte eksootilist toidutaime talveaias, valmistavad kokkuvõtte ja esitlevad seda teistele, tutvustades suuremaid tootjariike. Vaadatakse filmilõike eksootiliste põllumajandustoodete kasvatuse, tootmis- ja tarneahelast ning arutletakse nende toodete tarbimisega seotud sotsiaalseid ning keskkonnamõjusid. Käsitletakse õiglase kaubanduse, mahetootmise, tootemärgiste ja isiklike valikute teemasid.

Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust. Tutvustatakse putukate süsteemi, Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, õpitakse kasutama määrajaid, kasutades mikroskoope, näidisputukaid ja putukakogusid. Tutvutakse elusate putukatega: raagritsikate ja tarakanidega. Muuseumis tutvutakse maailma putukate mitmekesisusega. Õppetöös kasutatakse palju pildimaterjali. Õpilased õpivad putukaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on putukate osa ökosüsteemides, millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist. Kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.