Õppeprogrammid

Programmi „Tarbetaimed 3. Taimedelt meie toidulauale” raames saavad õpilased tutvuda meie toidulaual tavaliste, sh nii kohalike kui ka Eesti looduses mittekasvavate taimedega ja nende saadustega. Suur osa meie igapäevasest toidust on saadud taimedelt – juba pikka aega on eestlaste põhitoiduks olnud kartul, leiba-saia küpsetatakse teraviljast, paljud vitamiinid ja suure hulga muid vajalikke aineid saame me puu- ja köögiviljadest. Aga kui hästi me tunneme taimi, kes meid toidavad? Kas me teame, kust on pärit suhkur või tunneksime me looduses ära banaanitaime?

Õppeprogrammi käigus õpilased külastavad ja tutvuvad lähemalt karjääriga (võib olla nii töötav kui mittetöötav karjäär), paljandiga või geoloogiliste objektidega õpperajal. Õpitakse tundma karjääri/paljandi setteid, kivimeid, mineraale ja kivistisi, vaadeldakse, mis maavara ja milliste meetoditega karjääris kaevandatakse, tutvutakse kaevandamise keskkonnaprobleemidega, lisaks vaadeldakse ka elusloodust. Praktilise tööna vaadeldakse ja kirjeldatakse karjääri või paljandit, tehakse skeem ja joonistatakse profiil järjestikuste setete ja kivimitega. Kogutakse, iseloomustatakse ja määratakse kivimeid, setteid ja kivistisi. Tegevused sõltuvad külastatavast objektist – karjäär, paljand, geoloogilised objektid loodusrajal.

Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Ka sport on keskkonnale oma jälje jätnud. Kuidas saame nautida sporti samal ajal keskkonda kahjustamata?

Elurikkusest rakutasandil ja hiljem laiemalt- Mis on sarnast ja erinevat looma- ja taimerakul, millised liigid on AHHAA saalides- nii veemaailmas kui elusaalis ja saame teada kuidas nende liikide kohastumus ja keskkond mõjutavad nende säilimist.  

Programmis uurivad õpilased laamade liikumist ning Eesti asukohta viimase 800 miljoni aasta jooksul. Selle aja jooksul on Eesti asunud pikalt mere all ning see on olulisel määral mõjutanud Eesti maapõue. Õpilased seostavad mineviku mere olemasolu Eesti maavaradega ja rohkete kivististe leidudega meie settekivimites.