Programm seondub riikliku õppekava läbivate teemadega keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus.

Ainetevaheline lõiming: keel ja kirjandus, matemaatika, sotsiaalained, kunst.

2.1.3. Õpitulemused III kooliaste 7. klassi lõpetaja: 

2) eristab katses sõltumatu ja sõltuva muutuja;

 4) järgib katseid tehes ohutusnõudeid ning põhjendab nende vajalikkust;

 5) leiab infot uuritavate ainete, kehade, nähtuste ja protsesside kohta ning hindab allikate usaldusväärsust õpetaja abiga; esitab uurimise tulemusi; 

6) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;

15) eristab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nähtusi ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta; 

19) kirjeldab elus- ja eluta looduse seoseid kala näitel; 

2.2. Bioloogia 2.2.1. Õppeaine kirjeldus

  2.2.3. Õpitulemused Bioloogia uurimisvaldkond Õpilane: 

1) analüüsib bioloogia teadmiste ja -oskuste vajalikkust igapäevaelus ning erinevates elukutsetes;

 2) võrdleb loomi, taimi, seeni, algloomi ja baktereid;

 3) toob erinevate organismirühmade eluavalduste näiteid. 

Selgroogsete loomade tunnused Õpilane:

 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;

 2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

 3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.

 Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus Õpilane: 

 2) seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga;

 3) seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega; 

Selgroogsete loomade paljunemine ja areng Õpilane:

 1) analüüsib kehasisese ja -välise viljastumise eeliseid ning lootelise arengu erinevust selgroogsete loomade rühmadel; 

 3) seostab selgroogsete loomade järglaste eest hoolitsemise vajadust eri rühmade paljunemise ja arengu eripäraga. 

Selgroogsete loomade evolutsioon Õpilane:

 1) selgitab selgroogsete loomade täiustumist evolutsiooni käigus;

 2) toob näiteid tõenditest selgroogsete loomade põlvnemise kohta.

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid Õpilane: 

1) võrdleb selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning selgrootute olulisemate rühmade tunnuseid, toob vastavate loomarühmade kohta näiteid; 

2) seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas; 

Eluslooduse evolutsioon Õpilane:

1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ning toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta looma- ja taimeriigis; 

2) põhjendab olelusvõitluse tekkepõhjusi ja seostab olelusvõitluse loodusliku valikuga; 

2.3. Füüsika 2.3.1. Õppeaine kirjeldus

Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide seadmise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise, vaatluste tegemise, mõõtmise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Tähtsal kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise ning kasutatud allikatele viitamise oskus

2.4. Geograafia 2.4.1. Õppeaine kirjeldus

Põllumajandus ja toidutootmine Õpilane:

1) mõistab kestliku põllumajanduse ja toidutootmise seoseid ning olulisust; 

2) iseloomustab mõnd toiduaine tootmisahelat, teab kodumaise toidukauba eeliseid ja väärtustab Eesti tooteid; 

3) iseloomustab teabeallikate põhjal mõne kultuurtaime kasvutingimusi, viljelemist ja kasutamist; 

4) võrdleb tootmist erinevates taime- ja loomakasvatustaludes ning väike- ja suurtootmise mõju keskkonnale, sh maastike muutumisele; 

5) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ning põhjendab põllumajanduse ja toidutootmise struktuuri.