Õppeprogrammid

Õppeprogramm viiakse läbi retkejuhi juhendamisel Vapramäe loodusrajal. Programmi sisuks on liikumine looduses, looduse vaatlemine, orava tegutsemisjälgede tuvastamine, orava eluviisi imiteerimine läbi aktiivtegevuste ja mängude. Orava eluviisi õpitakse tundma oravale loomulikus keskkonnas ja seoses aastaringis toimuvate muutustega. Vaadeldakse välimust (fotod, käpiknukk), uuritakse toitumist (sahvrimäng, fotod), elupaika sh pesaehitust (mänguline pesa ehitamine, fotod), matkitakse liikumisviisi (hüpped, hüppe pikkuste mõõtmine), häälitsusi, saadakse tuttavaks ohuallikatega (kullimäng). Tegevused viiakse läbi aastaaegade kaupa, programmi tegevus on jaotatud nelja ossa. Õpilased saavad pähe orava kõrvad, mida on võimalik vastavalt aastaajalisele karvastiku värvuse muutusele ümber pöörata, juhtides sellega tähelepanu aastaajalistele muutustele.

Temaatika: orava aastaringne tegutsemine, kohastumused erinevatel aastaaegadel, koht ökosüsteemis, orava toit ja vaenlased, pereelu (sigimine).

Programmis matkivad õpilased ise orava tegevusi läbi rollimängu, päris oravaga kohtutakse hea õnne korral. Lõpuringis küsitakse meeldejäänud teadmisi.

Muuseumitunnis saame tuttavaks erinevate kodulindudega ja räägime nende pidamisest ning eripärast. Mängime oolooge ehk munateadlasi ning teeme katseid ja vaatlusi munadega. Tutvume erinevate munade, nende ehituse ja koostisega ning räägime munast kui kvaliteetsest toorainest, selle kasutusviisidest, olulisusest ning tervislikkusest. Muuseumitunnist ei puudu ka päris linnud ning põnevad tegevusülesanded ja kokkamine.

Muuseumitunnis tutvutakse ajaloolise leivateo traditsioonidega ning läbitakse teekond viljaterast rukkileivani. Koos proovitakse läbi leiva valmistamise olulised etapid: esivanemate kombel kootidega vilja peksmist ning selle tuulamist, jahvatatakse erinevate tööriistadega jahu ning õpitakse leivataigna tegemist. Räägime leiva tervislikkusest ja sellega seotud kommetest ning uskumustest.

Mängulises ja avastuste rohkes muuseumtunnis kohtume muuseumi laudas elavate lammaste, ponide, kitsede, küülikute, hanede, kalkunite, kanade, partide ja vuttidega. Lapsed saavad loomi lähedalt vaadata, kuulata nende hääli ja jälgida nende tegevust. Soovijad saavad loomadele süüa anda, pai teha ja poni lakka kammida. Praktilises osas uurime ja kraasime villa ning kerime lõnga.

Programmis uurime lepatriinulaste mitmekesist sugukonda. Kõik ju tunnevad lepatriinut! Aga mitme täpiga lepatriinu on see nii-öelda tavaline triinu? Kas on tal viis, seitse või koguni üksteist täppi? Kas teadsid, et lepatriinulaste sugukonnas võib leida ka näiteks õnne-, silmik-, ankur- ja kroontriinusid? Triinude maailma tundma õppimiseks külastame TÜ loodusmuuseumi putukatuba ning zooloogia õppeklassi. Paneme kokku triinupuslesid, uurime lepatriinulaste eluringi ja iga laps koostab lõpuks omaenda triinu pildilise eluloo. Putukate elu vaatlemise ja tundmaõppimise kaudu tutvutakse loomastiku elurikkusega ja loodushoidliku eluviisiga.