Leivatare
EPM pildikogu

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada erinevaid teravilju, nende kasvatamist ja kasutamist toidu tootmises, pöörates erilist tähelepanu rukkile kui leiva põhilisele koostisosale.

Muuseumitunnis tutvutakse ajaloolise leivateo traditsioonidega ning läbitakse teekond viljaterast rukkileivani. Koos proovitakse läbi leiva valmistamise olulised etapid: esivanemate kombel kootidega vilja peksmist ning selle tuulamist, jahvatatakse erinevate tööriistadega jahu ning õpitakse leivataigna tegemist. Räägime leiva tervislikkusest ning leivaga seotud kommetest ja uskumustest. Iga osaleja saab ise vormida leivakaku ja valmistada võid.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Muuseumitund on seotud alljärgnevate I kooliastme loodusõpetuse õpitulemustega:

14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;

3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

Ainetevaheline lõiming

Eesti keel: leiva ja leivateoga seotud sõnavara; leivaga seotud vanasõnade, kommetes ja rahvapärimuse tundmaõppimine; tegevuste ja töövõtete suuline kirjeldamine ning juhendite kuulamine ja järgimine.

Tööõpetus: tööprotsessi etappide järgimine; toiduaine töötlemine ja toidu valmistamine; käeline tegevus leivakaku vormimisel ja või valmistamisel.

Õpitulemused:

Muuseumitunni läbimisel õpilane:
- õpilane oskab nimetada tähtsamaid Eestis kasvatatavaid teravilju ja teab, milleks neid kasutatakse;
- oskab nimetada teravilja kasvatamise etappe ning viljakasvatuses kasutatavaid tööriistu;
- teab, millest leib koosneb ja kuidas seda valmistatakse ning oskab vahukoorest võid teha;
- oskab nimetada leivaga seotud tavasid, mõistab, miks leib on eestlaste toidulaual tähtis ning miks seda peab austama.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid:

  • arutelu
  • vaatlus
  • praktilised ülesanded (leivakaku vormimine, või tegemine, koodiga vilja peksmine, vilja jahvatamine).

Vahendid:

  • leivataigen, vahukoor (jagunevad kogu klassi peale)
  • teraviljataimede ja terade näidised, koodid, sirp, käsikivi, uhmer ja uhmrinui, käsiveski, tuulamissari, rabamispink (muuseumieksponaadid kogu klassiga vaatlemiseks ja kasutamiseks).
  • pildid, põllutöömasinad näitusel (kogu klassiga vaatlemiseks). 

Juhis õpetajale:

Broneeringut tehes palume eelnevalt muuseumi haridusjuhile teada anda, mis klassiga on tegu, kui suur on grupp ning kas klassis on erivajadusega õpilasi (füüsilised või vaimsed erivajadused, teise emakeelega õpilased vms). 

Eelnevad ettevalmistused pole vajalikud, kuid soovituslikult on õpetaja koolis eelnevalt õpilastele lühidalt tutvustanud õppeprogrammi  eesmärki ja sisu. 

Õppeprogrammi ajal innustavad kaasas olevad õpetajad õpilasi tegevustest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt.  

Õppeprogrammi toimumise järel kogume õpetajatelt tagasisidet nende meilile saadetava küsimustiku lingi abil.  Tagasisidet kasutame vajadusel oma õppeprogrammide ja muuseumipedagoogide töö parendamisel. 

Kirjeldavad märksõnad:

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

90 min

Grupi suurus:

24

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

204€

Lisainfo:

204€ on grupi hind 24 õpilase kohta. Hinda arvutame õpilase põhiselt 8,5€ õpilane.

Grupi kohta (kuni 24 õpilast) 2 saatjat tasuta.

Muuseumitund sobib ka erivajadustega õpilastele.

Läbiviimise koht:

Eesti Põllumajandusmuuseum

Läbiviimise asukoht:

58.31744060716, 26.724109053612

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Indrik Unt (agronoomia, EPA), Joan Jürgens (semiootika ja kultuuriteooria BSc, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia MSc, TÜ) ja Tiina Idvandi (muuseumitööl aastast 2009).

Keel:

Eesti keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

I OSA – LEIVATARE (30 minutit) 

Teema: Leiva ja või valmistamine  

Tegevused: 

  • Sissejuhatus, ohutus- ja käitumisreeglite kokku leppimine. 
  • Arutelu: miks on leib meie toidulaual üks ajalooliselt tähtsamaid toiduaineid ning millised tavad ja uskumused on leivateoga seotud.
  • Õpilased tutvuvad leivataigna koostisosade,  vajalike töövahendite ja leiva valmistamise etappidega.
  • Õpilased vormivad tainast leivakakud (individuaalselt) ning valmistavad võid (kogu klassiga, igaüks kordamööda).

II OSA – RUKKIKÜÜN (45 minutit) 

Teema: Teraviljad ja põllutööd 

Tegevused: 

  • Muuseumipedagoogi juhendamisel vaadeldakse erinevate teraviljakultuuride taimi ja seemneid (rukis, nisu, oder, kaer), tutvutakse nende omadustega ning kasutusvõimalustega toiduvalmistamisel.
  • Õpilased tutvuvad rukki kasvatamise etappidega eri aastaaegadel (külvamine sügisel, vilja valmimine suvel, viljalõikus suve lõpul) ning vaatlevad tööriistu ja põllutöömasinaid, mida saagi koristamisel on ajalooliselt kasutatud (sirp, koot, külvikud, kombain, rehepeksumasin jne). 
  • Õpilased õpivad koodiga vilja peksma, vilja tuulama ja erineval viisil viljateradest jahu jahvatama (uhmriga, käsikiviga jms), (individuaalselt, muuseumipedagoogi juhendamisel).
  • Arutelu: miks oli vanal ajal leiva küpsetamine seotud raske tööga ning  kuidas see on kujundanud meie tänapäevast kultuuri ja väärtusi.  

III OSA –  LEIVATARE (15 minutit) 

Teema: Leiva söömine ja kokkuvõte

Tegevused: 

  • Omatehtud leiva ja või söömine
  • Arutelu: mida uut saadi teada ning miks peaks leiba ja toitu austusega kohtlema. 

Viimati uuendatud: