Plastist valmistatud helkiv ripats
I. Volk
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Meie igapäevases elus on nii palju pakendeid, paljud tarbeesemed on tehtud plastist. Vaatleme, kuidas saaksime vähendada plasti tarbimist ning kuidas plasti taaskasutada. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On kõik plastid meile ohutud? On aeg teha teadlikke valikuid. Lühike ülevaade plastide tootmisest ja kasutamisest. Praktiline töö: teeme helkiva ripatsi või juuksekummi.

Maakond: Raplamaa
Kopra poolt langetatav puu
Irene Volk
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmi eesmärgiks on tutvuda kopra, kui Eesti suurima närilise ning looduskeskkonda ja elurikkust aktiivselt mõjutava liigiga ning vaadelda loodusretke käigus kopra tegevusjälgi. 

Maakond: Raplamaa
Tarbetaimed
Krista Kaur
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid, selgitatakse mõiste tarbetaim tähendust, rühmitatakse tarbetaimi vastavalt nende kasutusaladele, tutvutakse kodu- ja välismaiste tarbetaimedega ning lahendatakse temaatilisi ülesandeid. 

Arutletakse, mida tähendab toiduainete ja erinevate materjalide taas- ja säästlik kasutamine, miks need on olulised ning kuidas toiduaineid ja erinevaid materjale igapäevaselt taas- ning säästlikult kasutada.

Maakond: Harjumaa
Õhk, vesi ja muld
Tarmo Niitla
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid, arutletakse muldade kujunemise, mõistete ilm ja kliima tähenduse, mulla, vee, ilma ja kliima tähtsuse ja seoste teemadel, tutvutakse nelja Eestis leiduva mullatüübiga ning määratakse mullakaeves mullahorisondid. Paaristööna tehakse mullakaeves, ilmajaamas ning veekogus lihtsamaid mõõtmisi ja „vorsti“ katse mullatüübi määramiseks, püütakse kahvade abil loomi ja kogutakse taimi ning kasutatakse lihtsaid määrajaid liikide kindlakstegemiseks.

Maakond: Harjumaa
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Programm on uurimusliku suunitlusega. Sissejuhatavas osas tutvutakse klassiruumis veekogusid iseloomustavate parameetrite ja sealsete organismidega. Praktilise töö esimene osa toimub tiigi ääres, kus mõõdetakse rühmatööna Vernieri andmekogujate abil vee temperatuuri, pH-d ja tehakse kokkuvõtteid veekogu seisundi kohta. Seejärel võetakse kahvadega veeselgrootute proovid. Praktilise töö teine osa toimub õppeklassis, kus uuritakse mikroskoopidega veeorganisme ning otsitakse vastust tunni alguses püstitatud uurimisküsimusele.

Maakond: Harjumaa