Õppeprogrammid

Ämblike välis- ja siseehitus on teistest lülijalgsetest erinev, juhendaja selgitused ja näidistega tutvumine toimub ruumis. Alustatakse töölehe täitmist. Silma õpikoja ümbruses otsitakse, kogutakse ja vaadeldakse ämblikke erinevates elupaikades. Selleks kasutatakse vihmavarje ja luuptopse. Töötatakse paaris ja kuulatakse juhendaja selgitusi ämblike eluviisi ja toitumise kohta. Täidetakse tööleht ja pildistatakse ämblikke ja/või võrke. Programmi lõpus antakse ja saadakse tagasisidet selle kohta, mida uut teada saadi, millised mõisted kinnistusid.

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Programm annab põhikooli õpilastele vahetu teadusliku uurimistöö kogemuse. Õppeklassis saavad õpilased ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest. Nad töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püstitades uurimisküsimuse ja hüpoteesi.

Seejärel suundutakse Metskonna puhkekohta, kus rühmad uurivad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Välitöödel kaardistatakse 1 × 1 m prooviruutudes taimestiku katvus, liigirikkus, kõrgus, arvukamad liigid ja keskkonnatingimused ning dokumenteeritakse töö fotosid tehes.

Pärast välitöid suundutakse uuesti õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Excelisse ning koostatakse lihtsad tabelid ja graafikud. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö ja esitavad tulemused ettekandena.

Õppeprogramm tutvustab õpilastele põhjavee liikumist, karstinähtusi ja vee kaitset tundlikus karstipiirkonnas. Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis, kus õpilased õpivad teooriat ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. ERR-i uudisloo abil tutvutakse varasemate turbakaevandamisega seotud veeprobleemidega Salajõe külas. Õpilased püüavad leida viise põhjavee kaitsmiseks tundlikul alal. 

Teises osas toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus vaadeldakse neeldumisala, karstilehtrid, maa-alust jõe lõiku ja Tiberna allikat. Õpilased täidavad matkarajal töölehe ja kinnistavad põhjavee kaitsega seotud teadmisi. Programmi käigus arendatakse loodusteaduslikku mõtlemist, rühmatööoskust ja keskkonnateadlikkust.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Praktilise töö käigus uuritakse nii vees kui ka maal elavaid selgrootuid. Seejärel jälgitakse nende välisehitust ja liikumist ning täidetakse tööleht nende kohastumuste kohta.  

Programmi lõpus püütakse leida esindajaid järgmistesse gruppidesse: tolmeldajad, kahjurid, haigustekitajate levitajad jne. Töö kokkuvõttena arutleme selgrootute rolli üle looduses ja inimese igapäevaelus.