Õppeprogrammid

Õpilased tutvuvad Silma õpikojas ekskrementide näidistega ja kuulavad selgitusi, kellele kuuluvad need junnid.

Aktiivõppe käigus avastavad õpilased loomade tegevusjälgi, sh kakat õpperajal liikudes. Retke jooksul täidetakse tööleht. Selgitatakse, kas junnid võivad olla ohtlikud (kõhuussid), kui siis millise toitumisviisiga loomadel. Mis saab kakast? Seos aineringe ja toitumisahelatega. Vajadusel, võimalusel tehakse fotosid mõõtkavaga.

Retk lõpeb tagasiside ringiga, selgitamaks, kas eesmärgid said täidetud.

Ämblike välis- ja siseehitus on teistest lülijalgsetest erinev, juhendaja selgitused ja näidistega tutvumine toimub ruumis. Alustatakse töölehe täitmist. Silma õpikoja ümbruses otsitakse, kogutakse ja vaadeldakse ämblikke erinevates elupaikades. Selleks kasutatakse vihmavarje ja luuptopse. Töötatakse paaris ja kuulatakse juhendaja selgitusi ämblike eluviisi ja toitumise kohta. Täidetakse tööleht ja pildistatakse ämblikke ja/või võrke. Programmi lõpus antakse ja saadakse tagasisidet selle kohta, mida uut teada saadi, millised mõisted kinnistusid.

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Programm viib kokku matemaatikas õpitu päris looduses eksisteerivaga. Milliseid kujundeid võib leida metsa alt ja õue pealt? Kui pikad või rasked on matkal kohatud loodusobjektid? Eriti põnevaks läheb, kui püüame puude ja põõsaste kõrgust ära arvata. Anname esmalt hinnangu ja seejärel kontrollime tulemust mõõtmise teel. Oskus täpselt mõõta nõuab harjutamist. Loendame hulkasid, olgu selleks linnud parves, puud metsatukas või hoopis sipelgad pesas. Kuidas jõuda tulemuseni, mis vastab tegelikkusele? Läbi mängude harjutame liitmist-lahutamist saja piires. Me ei unusta ka loodusõpetust ja teeme tutvust retke käigus kohatud liikidega. Kuna liigume looduses, annab programmil osalemine ka lastele vajalikku füüsilist koormust.

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.