Õppeprogrammid

Uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“ olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks selle eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta.

Õppeprogrammi põhiteemaks on pinnavorm - mis see on? Mis (ja kes) tekitavad pinnavorme? Kas ja kuidas pinnavormid kaovad? Läbi rühmatööde ja töölehtede täitmise õpitakse tundma erineva tekkega pinnavorme - mandrijää tekkelised (glatsiaalsed, glatsilimnilised, glatsiflufiaalsed); biogeensed; inimtekkelised; kosmogeensed - ning setteid (moreen, savi, kruus jne). Teadmisi lihvitakse umbes 4 km pikkuse retke jooksul, kui tutvustakse erinevate Karulale iseloomulike pinnavormidega: oosmõhn, mõhn, tasandik, otsmoreen, uhtorg. 

Programm toimub Vaibla Linnujaamas, Võrtsjärve põhjatipus. Programmi eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada väikseid rändlinde ja nende uurimise meetodeid. KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist!

Õppemeetoditeks on lindude vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu. Õpilased saavad tutvuda erinevate värvulistega ning nende püüdmise ja uurimise meetoditega - loorvõrguga püüdmine, määramine, mõõtmine, kaalumine, rõngastamine, dokumenteerimine. Õpilased saavad soovi korral püütud linde ettevaatlikult oma käes uurida ning ise vabastada. 

Õues läbitakse võrkude kontrollimise rada. Rõngastusruumis osaletakse praktilistes tegevuste. Arutelu vormis selgitatakse lindude rändega seonduvat - valmistumine rändeks, rändeteed, ohud teel. 

Programmis saavad osaleda nii II kui III kooliastme õpilased.

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.