Sissejuhatus Eesti disaini. Näitusevaade
Hedi jaansoo

Tavaliselt saame nõuandeid, kuidas tarbijana käituda keskkonnasäästlikult, aga nüüd on võimalus astuda vastutustundliku disaineri rolli, kes juba kohe peaks mõtlema toote eluringile.

Uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“ olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et nende ja loosiga saadud alateema abil valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks selle eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta.

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpilane:
• teab, mis on jätkusuutlik disain;
• teab, mis on ökoloogiline jalajälg ja miks sellega arvestamine on oluline;
• on kursis erinevate materjalide mõjuga keskkonnale;
• teab, mis teeb disainist eetilise disaini;
• teab, millistest etappidest koosneb toote eluring;
• oskab täiendada tavapärast toote elutsüklit nii, et sellest saaks jätkusuutliku toote elutsükkel;
• oskab näha põhiseoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel;
• oskab erinevate allikate teavet tõlgendada, kasutada ja edastada.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond

Lõimitud on kunstiõpetus, erinevad loodusained, ühiskonnaõpetus ja eesti keel

Põhikooli III aste

Keel ja kirjandus - arendatakse õpilaste teksti mõistmise ja analüüsimise oskust. Õpilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikatest ja seda kriitiliselt hinnata. Ettekandeid luues kujundatakse oskust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada.

Probleemidele vastavaid esemeid otsides ja neid analüüsides arendatakse loovat ning kriitilist mõtlemist.

Sotsiaalained - kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.

Loodusõpetus - suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.

  • Elusa ja eluta looduse seosed

Geograafia - mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale.

  • Eesti majandus
  • Eesti teenindus

Kunstiõpetus – disaini funktsionaalsus, ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus. Disainiprotsess probleemile uue lahenduse leidmiseks.

 

Gümnaasium

Eesti keel - rühmatöös kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima.

 

Bioloogia - teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;

suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Geograafia - toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule; analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist.

Kunstiõpetus - toob näiteid, kuidas muuta disaini abil elukeskkond inimsõbralikuks: innovatsioon, keskkonnateadlikkus. Disainiprotsess – probeemilahendus.

  • Muutused disainis 20. ja 21. sajandil
  • Disain ja protsess

 

Meetodid:

Meetodid:

Arutelu, otsimine, seoste leidmine, rühmatöö, uuring, esinemine, analüüsimine, küsimuste esitamine, argumenteerimine, hindamine

Vahendid:

Näitusel väljas olevad disainesemed, näitlikustav pildimaterjal mapid uurimistööks vajaliku informatsiooniga, toote eluringi graafiline joonis täiendamiseks, valged tahvlid ettekande illustreeriva materjali koostamiseks

Juhis õpetajale:

Broneeri muuseumitund: haridus@etdm.ee+372 627 4604

Programmi ajal võib õpetaja õpilasi innustada ja abistada ning ka ise rühmatöös osaleda, aga võib osaleda ka vaikselt suunava kõrvaltvaatajana.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Kestus:

1,5 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Hind: 6 € õpilane

 

Läbiviimise koht:

Läbiviimise koht: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Läbiviimise asukoht:

59.439729926895, 24.7450881

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

haridus@etdm.ee
+372 627 4600

Programmi läbiviija:

Kristel Soidra, ETDMi haridustöö kuraator

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

  1. Sissejuhatus  20 min
    Muuseumitund toimub uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“. Tunni algusel arutletakse, mis üldse on disain ja mis on selle juures kõige olulisem.
    Seejärel peatutakse näitusel olevate erinevate ajastute esemete juures ning uuritakse kellele, millest, kuidas ja miks need on loodud ning mida sellel ajajärgul kõige rohkem hinnati. Välja tuleb, kuidas on inimeste mõttelaad ja võimalused aja jooksul muutunud ning millal hakati disainides mõtlema keskkonnale ja mis ajast sai disainist elumuutev innovatsioon.
    Selgub, et tuleviku seisukohalt on olulisim leida viise säästlikuks ressursside kasutuseks, taaskasutuseks ja tarbimise ümbermõtestamiseks. Disainist on saanud oluline strateegiline vahend, mis võib avaliku sektori toel olla ühiskondlike muutuste juhtija. Uued praktikad tõestavad, et disainile esitatavate ühesannete skaala on muutunud ja disaineri erioskus on tihti seotud paljude teiste valdkondade teadmistega, rakendudes ja avaldudes just nn distsipliinidevahelises koostöös. 
  2. Arutelu 15 min 
    Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et nende ja loosiga saadud alateema abil valida rühmasiseselt välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat ja jätkusuutlikumat eset. Arutletakse, kuidas ja kas on võimalik tegutseda ühtegi materjali raiskamata. Teemaga jõutakse ringmajanduse mõiste ja olemuse juurde, mida selgitatakse konkreetse näite põhjal.
  3. Praktilised tegevused 15 min

    Grupisiseselt järjestatakse disainiprotsessi etapid ja täiendatakse neid. Seejärel teeb iga grupp teeb kätte saadud lisamaterjali abil ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks toote eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta. Selle käigus tutvutakse ka erinevate materjalide omadustega, energia säästmise võimaluste, transpordi võimaluste, tootjavastutuse, ökoloogilise jalajälje ja erinevate tootemärgistega.

    Gümnaasiumiõpilased toovad lisaks eelpool väljatoodule näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule ning arutlevad energiaprobleemide tekkepõhjuste ja võimalike lahenduste üle. Gümnaasiumiõpilastele ette antud toote elutsükli graafik on võrreldes põhikooliõpilaste omaga eelnevalt vähem täiendatud.

  4. Esitlused 30 min
    Iga grupp tutvustab teistele uuritut näidates konkreetse toote põhjal täiendatud ringmajanduse mudelit ja sinna juurde kuuluvaid visandeid.
    Iga grupp saab ülesandeks teistele esitada täpsustavaid küsimusi, et arendada argumenteeritud dialoogi. Lõpuks valib iga grupp teiste seast kuuldu ja nähtu põhjal kõige jätkusuutlikuma ja vastutustundlikuma disaini.
  5. Kokkuvõte 10 min
    Õpilased toovad välja, mis on esimesed sammud, mida nad saavad teha, et käituda senisest vastutustundlikuma tarbijana. Lõpuks annavad õpilased tunni jooksul kasutatud pabermaterjalile seda voltimise abil muutes uue funktsiooni, et näidata, kuidas igat kasutatud materjali saab uuesti kasutada.

Viimati uuendatud:

04.04.2022