Looduskasutuse mõju Kurtna maastikukaitsealale
Ingrid Kuligina
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Maakond: Ida-Virumaa
Õppeprogramm aherainemäel
Ingrid Kuligina
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.

Maakond: Ida-Virumaa
Ninasarvik
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammis osalejad saavad infot ohustatud liikide kaitseks sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest seoses kaubandusega (Washingtoni konventsioon, CITES).

Maakond: Tartumaa
liivakivi
Särghaua õppekeskus
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogrammis käsitletakse kivimite ja mineraalide mõistet, põhiomadusi, paiknemist maapõues ja tekkimist geoloogilistes protsessides. Õpitakse tundma levinumate mineraalide (kivimit moodustavad) ja maakmineraalide (metallitoore) esinemisvorme ja nende rakendamise võimalusi. Uuritakse Eesti kivimite ja setete mineraalset koostist ja maavaralist potentsiaali. Katsega vaadeldakse mineraali kristallide teket keemilise sadestumise teel üleküllastunud lahustest. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama, kuidas jätkusuutlik tarbimiskäitumine ja uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada maapõue kasutusest tulenevat mõju looduskeskkonnale ja säilitada loodusvarasid.

Maakond: Pärnumaa
muld
Särghaua õppekeskus
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla/huumuse teket, koostist, ja omadusi. Uuritakse mullaprofiili mullakaeves, kirjeldatakse erinevaid mullahorisonte, määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ja mõõdetakse mulla näitajaid Vernieri sensoritega. Mulla ja lähtekivimite koostist uuritakse stereomikroskoobiga, määratakse põhilised mineraalid, lagunemata taimeosad ja mullaelustikku. Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle. 

Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest, et tagada elutähtsa pedosfääri elurikkuse säilimist ja kestlikku arengut.

Maakond: Pärnumaa