Õppeprogramm annab võimaluse läbi praktiliste tegevuste uurida mulda kui olulist elukeskkonda ja loodusressurssi. Käsitletakse mulla mõistet ja olulisust elus- ja eluta aine sidumisel looduse terviksüsteemiks ning kasutamise vajadust inimese poolt. Vaadeldakse mullatekke protsesse erinevat tüüpi lähtekivimitel ja erinevate mullahorisontide kujunemisest Eestis ja erinevates loodusvööndites. Vaadeldakse põhilisi mulla omadusi – lõimis, temperatuur, niiskus ja happesus, mis määravad taimkatte, sh põllukultuuride kasvutingimused ning orgaanilise aine lagunemiskiiruse, seega huumuse teket. Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle.
Praktilises osas uuritakse mullaprofiili mullakaeves, kirjeldatakse erinevad mullahorisondid, määratakse sõrmeprooviga mulla lõimis ning mõõdetakse mulla näitajaid Vernieri sensoritega. Muldade ja lähtekivimite koostist uuritakse stereomikroskoobiga, määratakse põhilised mineraalid, lagunemata taimeosad ja mullaelustikku.
Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama mulla uurimise, hoidmise ja kaitse vajadustest, et tagada elutähtsa pedosfääri elurikkuse säilimist ja kestlikku arengut.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi riiklik õppekava
2.3. Geograafia, II kursus „Maa kui süsteem“
Litosfäär. Õpilane:
7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.
Maa süsteemide vahelised seosed. Õpilane:
1) analüüsib Maa sfääride vahelisi seoseid
III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“
Põllumajandus ja toidutootmine ning keskkonnaprobleemid. Õpilane:
3) seostab mullatekke tingimusi mulla koostise, ehituse ja omadustega ning toob näiteid mullatüüpide ja mullaprotsesside kohta eri bioomides;
4) arutleb muldade hävimise ja selle peatamise võimaluste üle;
Läbivad teemad:
Elukestev õpe ja karjääri kujundamine: käsitletakse mullateaduse ja mulla uurimise olulisust ja praktiseeritakse mulla uurimismeetodeid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Käsitletakse inimtegevuse ja pedosfääri vastastikmõju, muldase degradeerumise põhjusi, muldade kaitset ja elutähtsa sfääri elurikkuse ja kestlikkuse säilimist.
Ainete lõimimine:
Bioloogia: käsitletakse mullaelustikku ja elusorganismide tähtsus mullatekkes mikroorganismidest makrofaunani.
Keemia: käsitletakse anorgaanilisi ja orgaanilisi reaktsioone mullaprotsessides (porsumine, orgaanilise aine lagunemine, leetumine, gleistumine) ning toitainete ringlus mullas.
Õpitulemused:
- milliseid tegureid on vaja mulla tekkeks;
- murenemise (porsumise, rabenemise) ja lähtekivimi osatähtsust mulla mineraalosa kujunemisel;
- mida näitab mulla lõimis ja kuidas see mõjutab mulla omadusi.
Õpilane oskab:
- uurida ja kirjeldada mullaprofiili, koostada mõõtkavale vastav mullaprofiili joonis koos mõõtmis- ja uurimisandmetega;
- selgitada mullatekke tegurite ja protsesside seost erinevates bioomides.
Õpilane väärtustab mulla kui olulise elukeskkonna osatähtsust looduse terviksüsteemis ning teisalt kui tarvilikku loodusressurssi ja majandamiskeskkonda, et säilitada mulla kvaliteeti ja toetada säästvat arengut.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, võrdlus, uurimuslik töö: mullaprofiili kirjeldamine ja mõõtmised väljas (kontakt loodusobjektiga), määramine katsega (sõrmeproov), mullaprofiili skemaatiline koostamine töölehel äigejoonise, rühmatööde tulemuste võrdlemine ja arutelu.
Rühmatöö (3-5-liikmeline).
Vahendid mullaprofiili mõõtmiseks ja kirjeldamiseks õues (igale rühmale): Labidas, 2 väikest kühvlit, mõõdulint, 1 komplekt Vernieri sensorid (temperatuuri, niiskuse, pH) koos andmekoguriga; klaas+klaaspulk pH määramiseks; Munselli värvipalett; 3 petri tassi proovide võtmiseks;
Vahendid õppeklassis:
mulla koostise uurimiseks: stereomikroskoobid – 16 tükki; mulla, kivimite ja setete komplektid uurimiseks (kontakt loodusobjektiga) – 8 tükki.
Juhis õpetajale:
Õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist õppeprogrammi tegevustes koos õpilastega. Õpilased peaks olema ette valmistatud õppeprotsessiks sarnaselt koolis läbiviidava õppetööga ning teadlik, et omandatavad teadmised on vajalikud kooliprogrammi vastava õppeaine läbimisel/hindamisel.
Eelteadmised võiksid olla põhikooli loodusainetest, nt mullast, elus ja eluta looduse seostest ja aineringest, keemilistest ja füüsikalistest protsessidest. Õppeprogrammi läbimisel arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega. sh erivajadustega õpilaste võimekust programmis osalemiseks (koos tugiisikuga). Mullakaeved asuvad õppekeskuse territooriumil ja on kergesti juurdepääsetavad.
Vajalikud õppevahendid on õppekeskuse poolt ja arvestatud rühmatööks. Õpilased võivad kasutada telefoni õppematerjalide või -protsessi pildistamiseks või kui õppetöö osa eeldab interneti kasutamist (õppekeskuses vaba wifi).
Programm toimub ühe tunni ulatuses väljas, vajalik ilmastikule vastav riietus ja jalanõud.
Toitlustus on kooli/õpetaja organiseerida. Õppekeskus toitlustust ei paku. Võimalik kasutada Kurgja Talumuuseumi toitlustust (kokkulepe ja ettetellimine otse Kurgjaga). Söögipausi aeg ei ole arvestatud õppeprogrammi ajakava sisse.
Tagasisidet küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjal programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskuses on tänapäevane õpikeskkond, turvaline ja ohtutu.
Õppeklassidesse on ligipääs ratastooliga, olemas inva-WC. Õppekeskusel puudub kompetents ja vahendid erivajadustega õpilastega tegelemiseks.
Õppeprogrammis saab korraga osaleda ainult üks grupp. Suuremate klasside puhul tehakse ülesandeid kahes rühmas, poolele klassile võimalik pakkuda teist tegevust kaasasoleva õpetaja juhendamisel. Üks võimalustest on külastada Kurgja Talumuuseumi.
Õppeprogrammi hind 240 eur. Tasuta õppeprogrammid ainult KIKi rahastuse puhul.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.657254611607, 25.239758491516
Maakond:
Otsekontakt:
58846443
Programmi läbiviija:
Maris Rattas, kõrgharidus, PhD (TÜ geoloogia). Kogemus: Särghaua õppekeskuses keskkonnahariduslike tegevuste juhtimine, ürituste korraldamine, õppeprogrammide ja töötubade juhendamine ning õppematerjalide koostamine alates 2015. aastast.
Toomas Toom, kõrgharidus, (TTÜ peenmehaanikaseadmed). Kogemus: Keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste kogemus alates 2015 Särghaua õppekeskuses: töötubade läbiviimine, praktiliste tegevuste juhendamine, tegevusteks vajalike laboriseadmete, mõõteriistade jt tehniliste õppevahendite käitlemine.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava (3x45 min)
1. Sissejuhatus programmi (5 min): töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.
2. Teema esitlus (40 min). Arutletakse mullatekke protsesse erinevat tüüpi lähtekivimitel Eestis ja teistes loodusvööndites. Käsitletakse põhilisi mulla omadusi – lõimis, temperatuur, niiskus ja happesus, mis on määravaks huumuse tekkeks ja mullaviljakuse suurenemiseks: taimkatte kasvutingimused, orgaanilise aine lagunemiskiiruse ning mullaprotsesside toimumist (murenemine, leetumine, gleistumine, kamardumine). Arutletakse muldade hävimise põhjuste ja selle peatamise võimaluste üle.
3. Rühmatöö (4-liikmeline): Mullaprofiili uurimine, mullahorisontide mõõdistamine, kirjeldamine ja proovide võtmine (45 min). Mullaprofiili kirjeldamine ja uurimine toimub väljas mullakaeves. Mullaprofiili uurimine sisaldab:
- mullakaeva (ette kaevatud) puhastamine;
- kaeve asukoha määramine maastikul ja ümbritseva taimekoosluse määramine;
- mullahorisontide eristamine visuaalselt, paksuste mõõtmine, värvikoodi määramine Munselli paleti abil, äigeprofiili koostamine;
- mulla lõimise määramine sõrmeprooviga;
- mulla näitajate mõõtmine Vernieri sensoritega (niiskus, happesus, temperatuur);
- mullaelustiku jälgimine;
- proovide võtmine erinevatest horisontidest.
4. rühmatöö (3-5 liikmeline) jätkub õppeklassis: Mulla ja lähtekivimi koostise uurimine mikroskoobiga (35 min). Õpilased uurivad mullahorisontide ja mulla lähtekivimi/setete koostist mikroskoobiga (mineraalne / orgaaniline osis, sh mullaelustik). Lisaks proovidele uurivad õpilased eri tüüpi muldade ja lähtekivimite/setete näidiseid. Toimub uurimisandmete võrdlemine ja arutelu.
5. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Kordame üle 3-4 fakti, mille õpilased omandasid või vajavad selgitamist. Õpetaja täidab tagasiside lehe (kaasatud ka õpilaste arvamus).