Õppeprogrammid

Kaheosaline koolitus siseruumis ja Kohila Jäätmejaamas, mille käigus õpitakse läbi praktiliste tegevuste jäätmeid sorteerima, pakenditel kasutatavaid märgiseid tundma, mis on jäätmepüramiid, kuidas jäätmeid saab taaskasutada. Mõeldakse koos, milliseid muudatusi peaksid inimesed oma igapäeva rutiinis tegema, et tekitada vähem jäätmeid. 

Aastaajaliste muutuste märkamine ja õppimine looduses, kuidas loodus talveks valmistub, looduse tajumine erinevate meeltega. Õppekäik Kohila valla looduskaunisse kohta. Puude ja põõsaste tundmaõppimine, kohastumuste mõistmine, looduses toimuva märkamine. Keskkonnamäng.

Eesmärgiks on kindlaks teha, missuguseid keemilisi ühendeid sisaldavad kosmeetikatooted, mida me igapäevaselt kasutame. Info hangime tootepakenditelt. Uurime, mida on teada nende kemikaalide mõjust inimesele, tema tervisele ning keskkonda sattumisel teistele organismidele. Uurime, missuguseid alternatiive on leida loodusest ning missugused on nende ainete kasulikud omadused. Valmistame ja katsetame ökokosmeetika tooteid (ökodeodorant, kreem, koorija, huulepalsam).

Õppepäeva jooksul saadakse teoreetilisi teadmisi soode arengust, rabast ja selle elustikust ning praktilisi kogemusi laboris ja rabas liikumisel. Päeva alustatakse Kohila Keskkonnahariduse Keskuses 1,5 h programmiga, sh paaristöö turbasambla kui tähtsaima rabataime uurimiseks nii binokulaari kui mikroskoobiga. 

Programm jätkub õppekäikudega: 1) turbakaevandamise alale, 2) rekultiveeritud turbaväljale Hageris, 3) Rabivere raba laukaalale (ilma laudteeta); 4) piknik RMK puhkealal koos liikumismängude ja juhendaja pajatusega põnevatest leidudest Rabivere rabas, 5) Kõnnu järveni ja ümber selle. Õppematkal tutvuvad õpilased mh rabametsa, puisraba, lageraba, tüüpiliste rabataimede, laugasjärve, älve, turba kaevandamise võtetega läbi aegade. Õppepäev lõpeb kokkuvõtetega saadud teadmistest. 2. osa kestus bussisõiduga kokku 4,5 h.

Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkaraja läbides tutvuvad õpilased esmalt 3 erineva metsatüübiga. Õpipeatused tehakse salu- ja soometsas (kõdusoo mets, rabamännik). Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani. Toimub grupitöö rabajärve vee uurimiseks. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo ja älvega. Arutletakse turbaga seotud pärandkultuuri üle. Kuidas on tekkinud raja läheduses paiknevad turbakraavid? Kuidas vanasti kasutati turvast ja turbasammalt? Turvas kui loodusvara. Õpilased õpivad tundma turbasammalt ja tuntumaid rabataimi nagu sookail, sinikas, huulhein, kanarbik, vaevakask, jõhvikas, kukemari, küüvits. Matkatakse ümber Kõnnu järve, et kogeda vetruvat rabapinnast ja näha älvest. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust.